MIS TOIMUS TEGELIKULT? Miks ei sündinud vaba Eesti riiki juba 13. sajandil? Kuidas kulges Eestimaa anastamine «tegelikult»? Neile küsimustele annab vastuse «Malev».
Inimesed
28. jaanuar 2005, 00:00

Esilinastused aastal 2005 – lastefilmid ja absurdikomöödia muistsest vabadusvõitlusest

Ülevaade neljast tänavu linastuvast kodumaisest filmiprojektist. Esimene, kohanemisraskustega poisist jutustav lugufilm jõuab kinodesse vähem kui kuu aja pärast, 24. veebruaril.

Pöörane lastefilm viib seiklema

«Röövlirahnu Martin» – kinodes alates 24. veebruarist. Lastefilm firmalt Parunid & Vonid räägib kohanemisraskustega poisist Martinist, kes emaga uude kohta elama kolib. Alailma ülepea pahandustesse sattuvale peategelasele tõttab appi Kass-poiss (Ott Sepp), kelle olemasolust keegi teine peale Martini teadlik pole. «Selline natuke muinasjutu moodi lugu,» tutvustavad tegijad filmi.

Re˛issöör Rene Vilbre iseloomustab «Röövlirahnu Martinit» kui lastefilmi, mida vaadates saavad mõelda ja muiata ka täiskasvanud. «Lugu räägib lastele loo sõprusest, esimese tunde tekkimisest poisi ja tüdruku vahel, pakub veidi mõtlemisainet teemal, kas materiaalsed väärtused on primaarsed või on konsumeerimiskultuse taga veel teisigi ideaale,» seletab Vilbre.

Sündmused lähevad lahti siis, kui Martinile koolikaaslane Marta meeldima hakkab. Tüdruk on jäänud silma ka Kevinile – kooli kõige popimale poisile, kes sõidab ringi uhke rolleriga. Martinile tõttab appi tema kass Nitram.

«Kõige raskemal hetkel tekib poisile sõber, kes ühest küljest oleks nagu armas kass, teisest küljest nagu suurem ja «targem» vend,» räägib Vilbre. «Kord muutub kass inimeseks ja siis kohe vastupidi. Mine võta kinni, kes kelle fantaasiamaailmas elab!»

Järgneb kolm põnevat ja pöörast päeva, kus kohtutakse röövlitega, käiakse kosjas, turnitakse katusel ja vaatetornis, seigeldakse öisel merel ja Röövlirahnul ning klaaritakse arveid rivaal Keviniga. Loo lahendus saabub alles viimastel minutitel.

Võtted toimusid re˛issöör Rene Vilbre ja tema õpetajast abikaasa Pireti suvekodu lähistel Võsul.

Peaosatäitja: Madis Ollikainen

Osades: Kadi Sink, Andry Zhagars, Ott Sepp, Piret Kalda, Maria Avdjuško, Jaan Rekkor, Lembit Ulfsak, Juhan Ulfsak

Re˛issöör: Rene Vilbre

Stsenarist: Mihkel Ulman

Operaator ja kunstnik: Manfred Vainokivi

Helilooja: Kaspar Jancis

Tegevprodutsent: Marju Lepp

Produtsendid: Manfred Vainokivi, Kristian Taska, Riina Sildos

Tootjad: Parunid & Vonid, Taska Productions, Amrion

Järjekordne pärl Eesti Joonisfilmilt

Kuigi Eesti Filmi Sihtasutus märgib Eesti Joonisfilmi uusima teose «Frank & Wendy» esilinastuse ajaks 25. märtsi, on see Priit Pärna stsenaariumil (Pärn on ühtlasi ka filmi kunstnik) põhinev joonisfilm juba paljudele tuttav – filmi tegelik esilinastus oli möödunud aasta 4. detsembril Pimedate Ööde filmifestivali raames, kus see ovatsioonidega vastu võeti.

Peategelased Frank ja Wendy on kaks Ameerika salateenistuse agenti, kelle missiooni sihtpunktiks ohtlik «mülgas» Estonia. Mulderscullylik täiskasvanutele suunatud multifilm räägib jaburatest agentidest ja veelgi jaburamast Estoniast. «Frank ja Wendy, kelle jaoks maailma päästmine on rutiinne töö, saadavad mängleva kergusega korda nii mentaalseid kui ka manuaalseid vägitegusid. Näib, et lõplikust võidust lahutab neid eimiski, aga võta näpust. Kurjusetelg ei kuiva kokku ja ründab superagente sealt, kust viimased oodatagi ei oska,» seisab filmi ametlikus tutvustuses.

Re˛issöörid: Priit Tender, Kaspar Jancis, Ülo Pikkov

Stsenarist: Priit Pärn

Kunstnik: Priit Pärn

Operaator: Marje-Ly Liiv

Animaatorid: Tarmo Vaarmets, Marje Ale, Ülle Metsur, Eda Kurg, Annely Põldsaar

Helilooja: Margo Kõlar

Produtsent: Kalev Tamm

Tootja: Eesti Joonisfilm

Naise vaatepunkt tänapäeva ühiskonnas

15. aprillil kinodesse jõudev «Stiilipidu» on draama kolmest naisest, kes üheskoos kostüümilaenutuse loovad. Uue töö käigus avavad naised oma klientide varjatud olemust. Naistest saavad sõbrannad. Tootja sõnul on «Stiilipidu» midagi enamat kui tavaline naistekas, kus tegevus kulgeb kolmnurgas seks, suhted ja šoppamine – pigem keskendub film naise vaatepunktile, tunnetele ja enesekehtestamisele lähisuhetes ja tänapäeva ühiskonnas.

Peaosades: Maarja Jakobson, Anne Reemann, Evelin Pang, Karol Kuntsel, Meelis Rämmeld

Re˛issöör: Peeter Urbla

Operaator: Mait Mäekivi

Kunstnikud: Inessa Josing, Ain Nurmela

Produtsent: Anneli Ahven

Kaasprodutsendid: Mika Ritalahti, Nico Ritalahti/ Silva Mysterium OY (Soome)

Tootja: Exitfilm

Kuidas Eestimaa tegelikult anastati

Eestlaste muistsest vabadusvõitlusest pajatav absurdikomöödia viib vaatajad 13. sajandi algusse, kui Saksa ordu ristirüütlid Liivimaal seatempe tegid. Film räägib haritud Eesti poisist nimega Uru, kes röövitakse kodunt ja viiakse Saksamaale kloostrisse, kus ta saab esimese eestlasena euroopaliku hariduse. Nende teadmistega relvastatuna naaseb ta Eestimaale, et oma rahvas saksa räige rüütlisaapa alt vabastada ja uuele õitsemisele õhutada. Üsna pea selgub, et uuel Eestimaal ei käi asjad enam nii lihtsalt (re˛issöör Kaaren Kaera lühikokkuvõte).

«Malevas» mängivad sellised tuntud näitlejad nagu Raivo E. Tamm, Üllar Saaremäe ja Ain Mäeots, kes saadi filmi tänu löövale stsenaariumile.

Exitfilmi ja tudengiterühmituse Õ-Fraktsioon esimene ühine maimuke «Malev» pidi kinolinale jõudma juba 2005. aasta alguses. Uueks daatumiks on märgitud 19. august 2005.

Peaosades: Ott Sepp, Märt Avandi, Uku Uusberg, Mirtel Pohla, Raivo E. Tamm, Argo Aadli, Sergo Vares

Re˛issöör: Kaaren Kaer

Stsenaristid: Õ-fraktsioon

Operaator: Andrus Prikk

Kunstnikud: Marge Martin, Leen Võrno

Helilooja: Ülo Krigul

Peaprodutsent: Anneli Ahven

Produtsendid: Erik Moora, Tõnis Leht, Lauri Lippmaa

Tootjad: Exitfilm, Õ-fraktsioon