Appi tõttab stiilne viisik Eesti moodi

Kuna Eesti telekanalid tahavad hullul moel Läänes läbi löönud saateformaate üle võtta, üritasime uurida, mis saaks, kui mõni kanal hakkaks ka Eesti meestele sarnast saadet tootma. Kes oleksid need Eesti haritud aadamapojad, kes sobiksid halva maitsega soss-seppadele nõu andma?

Kukenokatäis mehi võib uhkeldada komponeerimisvõimega, pahatihti tähendab hea maitse meeshingele mustade sokkide diivaniääre alla lükkamist. Mõne maarjamaiste juurte ja terase pilguga kuulsuse võiks Eestisse meestele nõu andma importida küll, näiteks Kalev Mark Kostabi.

Ja tema hallollust ei pea üldse väga suure hulga eestikeelse sõnavaraga kurnama, piisab mõne fraasi selgeks õppimisest. «Issand jumal, see on jõle! Iiuuuuu... Kuidas sa siin hullumajas seni elada oled suutnud? Millega sa seda seinavaipa seletad – kas su vanaema jättis selle sulle korteri asemel päranduseks? Kelle jaoks sa selle metsatapeedi seina panid, oma hundikoerale? Siia kuluks ära tsipakene punast. Võeh – see pilt peab kaduma!»

Võib-olla suudaks Prada kingi eelistav Kostabi veenda mehejõmmid lausa tualettruumi peenemalt sisustama – see on ju koht, kus kõik härradki armastavad aega veeta. Lausa uskumatu, kuidas väiksed detailid poissmehepesast tipp-topp elamispinna teevad. Nüüd, kartmata põrandal vedeleval takistusrajal komistades luid katki kukkuda, saab naine rahuliku südamega koridorist teistesse ruumidesse edasi tulla.

Väljamaa stiilse viisiku päästmisretked lõpevad mõnikord kodus tehtud abieluettepanekuga. Et süda saapasäärde ei kukuks, annab julgust ja seljatuge kena kosimisinterjöör, mis pärast neandertali aega üksjagu uusi elemente juurde on saanud. Kes abielusadamasse triivimist nagu tuld pelgab, peaks muidugi oma elamise veel rohkem pea peale pöörama, siis pole karta, et mõni naine pisipõssat endale saada tahab.

Teised kandidaadid: Martti Ruus, Taivo Piller, Lauri Laisaar.

Kui paljud mehed saavad liigesepõletiku juba ainuüksi prügikoti nägemisest, siis köögiukselt pliidi taha jõuab ka kilpkonn keskmisest aadamapojast kiiremini. Ja harja ajab punaseks, kui mehepurikas harvapuhku kööki sattudes seal samasuguse kaose korraldab kui Eestimaa pahupidi keeranud torm. Karurind võib ju uhke olla, aga armastus pidi käima kõhu kaudu, ja see ei tähenda teps mitte ainult pliidi taga fossiiliks kangestuvat naist.

Et kobakäpast mees leekidesse lahvatanud panni kohal kulme ei kärsataks, kulub alguses marjaks ära nõuandja. Et pärast köögi otstarbelist kasutamist ei peaks invaliidsuspensionile jääma, õpetab gourmet-jumal Imre Kose lihtsaid võtteid.

Vaat Imre juba teab, kuidas köögisoperdisest asja saab – tsut-tsut pipart siia, tsut-tsut soola sinna. Võib-olla aitab Imre isegi köögisahtlitest pajalapid üles otsida. Ah, vaid käputäis mehi oskab sellise graatsiaga pliidi eest lõikelaua taha liuelda nagu köögikeiser Imre Kose.

Nõudepesumasina peab Imre eeskuju järgides kindlasti soetama, sest kasutatud potsikuid-kausikesi langeb kraanikaussi justnagu küllusesarvest. Ja ühelt põliselt eesti mehelt kooriks nende pesemine seitse nahka. Selle asemel – keel niigi vesti peal – tahaks suflee valmimist oodates diivani rüppe korvpalli vaatama vajuda.

Teised kandidaadid: Imre Sooäär, Jazz, Rain Käärst.

Jäär-mees võib pidada uhket plaani naist (naisi) jalust niita pangalaenu eest ostetud hobujõududega, aga härra Mart aitaks pigem mõne armastuslaulu-luuletuse suhu saada ja paneks täis suuga rääkimisele veto peale. Kui naine on pikemat aega eksootikast jahunud, koolitab kultuurikonstaabel reisi eel võib-olla püüdlikuma mehehakatise pulkadega kehakinnitust võtma või annab vähemalt kitsipungadele vihje naisukesele solaariumikaart osta.

Naine armastab teadupärast kõrvadega, kidakeelsust tuleb ravima lasta parimad seltskonna sõnasepad. Et romantiline ja sügavmõtteline vestlus ei algaks sõnadega: «Noh, kuidas siis sinu päev oli? Ma vaatasin, et summuti on p...... Kas tead – tuleb peanupp varem ära õlitada ja käima tõmmata.» Muljetavaldavalt mõjub, kui mees oskab päevakajalistel teemadel rääkida. Ai-ai-ai, et Schwarzeneggerit eksikombel Bushi-poisi asemel USA presidendiks ei pea, nagu «rohelise kaardi» loteriil inimesed segadusse aeti.

Mart Sander taoks kindlasti mõne võõrkeelse kauni fraasi pähe, mida romantilisel hetkel naisukese kõrva poetada. You, baby, you look sexy! võib ju päris meelitavalt kõlada, aga olgem ausad, saab ka paremini.

Teised kandidaadid: Linnar Priimägi, Marko Reikop, Jüri Aarma.

No kui paljud mehed siis naisi kuulavad, kui suust lendab etteheiteid nende välimuse pihta. Tihnikuks kasvanud rind ju mehe au, vööst üle loksuv õllekõht vettpidava pangakonto tõestusmärk. Aga kui naine kõrval aina ilusamaks läheb, napsab mõni kepsakam mehepoeg ta lõpuks enda kaenlasse.

Kui asjatundja oma sõna ütleb, et selline vats ikka ei kõlba (lisaks võib kümne aasta pärast infarkti tõttu sussid püsti visata) või selline soeng muudab sind kümnendi võrra vanemaks, tuleb enda parandamise vaim peale.

Praegu on keskealiste meeste seas moodne noor naine võtta, mõni suisa oma ammuse kõrvale. Kui raha nii palju ei ole, et noort ladvaõuna sinu külge takjana kleepida, tuleb teda oma nooruslikkusega kinni hoida. Tülikas küll, aga mis teha. Juuksed pudenevad pealaelt nagu okkad tuppa unustatud kuuselt, põsed vajuvad lonti nagu buldogil, ja varsti saab enesetunnet tõsta ainult uue autoga.

Teised kandidaadid: Martin Kala, Renaldo Paabel, Priidu Allandi.

Urmas oskab öelda isegi seda, milline kilekott riietusega paremini kokku läheb – kas õhtul tuleb vastavalt jope ja pükste värvile minna Kaubamajja või hoopistükkis Prismasse sisseoste tegema. Naine juba sellise stiilse mehetüki kõrval silmi häbi pärast supermarketi põrandasse puurima ei pea, kui sõbrannad oma kaasade ja ostukärudega vastu veerevad.

Rist ja viletsus, kui talvel veel sallidega mässama peab hakkama, poo ennast või üles! Sallisidumise asjatundja Urmas laseb kätel käia, ja sõlmed-keerud saavad kaela uhked. Urmas suudaks vist isegi kaelkirjaku nagu kompu ära sallitada ja proportsioonidest väljas kehaosa vastavalt soovile optiliselt lühendada-pikendada. Näiteks, kui päkapikukäed häbi panevad tundma, tõmba pikitriibuga särk ülle, ja asi ants.

Ja kui on vaja pidulikul üritusel sulgi kohevile ajada, räägib Urmas-poiss mehe nii pehmeks, et teksapükstest ja dressi-pluusist velvetisse hüppamine ei tundugi enam meheau kirvemõrtsukana. Lausa selline meheponks võib välja kukkuda, et ka teistel naistel endise hilpharaka järele suu vett jooksma hakkab.

Teised kandidaadid: Arne Niit, Jaanus Vahtra, Toomas Volkmann.

Kanalil TV3 jookseb USA sari «Queer Eye for the Straight Guy» ehk «Appi tõttab stiilne viisik», milles viis stiilijüngrit aitavad maitsesoperdisest mehel end vuntsida ja naistele ihaldusväärseks muuta.

Kokk, stilist, sisedisainer, iluekspert ja kultuurimagnaat on suutnud aadamapoegi stiilisurmast päästa praeguseks juba 155 jaos. Saade hinnati hiljuti Emmy auhinnaga parimaks väljapaistva tõsieluprogrammi kategoorias.

«Ainuüksi mõte sellest, et naistele võivad klanitud mehed enam meeldida kui metsapullid, võib mõnelegi vaatajale õõvastavalt mõjuda,» arvab TV3 programmidirektor Jüri Pihel. Paljud Maarjamaa inimesed tõmbaksid nina krimpsu Eesti variandi peale sarjast «Appi tõttab stiilne viisik», arvab ta.

Piheli meelest on saate erakordse menu taga lihtne ja teravmeelne idee – mehed ei tea kunagi, mis naised tegelikult tahavad. «Tavaline mees ei tule nende asjade pealegi, mida talle selles sarjas õpetatakse: pese ennast puhtaks, korista toad ja pane ennast korralikult riidesse. Lihtne ja naljakas,» kinnitab TV3 programmidirektor. Kui mehed vaatavad muutmist mõningase kõhkluse ja hämmastusega, siis naistele on asi Piheli sõnutsi naljakam. «Kui naljakas või ehmatav see saade kellelegi tundub, sõltub täiesti vastava maa inimeste üldhäälestusest, tolerantsist ja emantsipeerumise astmest.»

Möödunud aastal oli Taanis toodetud versioon «Stiilsest viisikust» sealse TV3 populaarseim saade.

«Kindlasti sünniks sellest ka Eestis hea hulk kihistamist ja kõmu, aga asja enese tragikoomilisuse mõistmine ei pruugi sama lihtne olla. Siinsed inimesed suhtuvad klassikalistesse soorollidesse ikka väga suure respektiga,» teab Pihel.

«Kui paljud Eesti inimesed on üldse selleks valmis, et nende põhiveendumuste kallal haugutaks?» mõtiskleb ta.