Eestlased maailmas jõule tähistamas

Eestlastest tulevad tõenäoliselt ühed magusaimad jõulud Tais Bangkokis elaval Mai Loogil. Tema naudib täna palmide all maasikaid.

«Meie talv on ennekõike maasikahooaeg. Põhja-Taist tuuakse iga päev sadu tonne marju,» kirjutab Loog. «Alla 30kraadises päikesepaistes ning vihmatus Tais küpsevad maasikad on seest valged ja kriuksuvad hamba all. Siiski on aromaatsed ja mahlased.»

Loogi sõnul ei saa budistlikud taid täpselt aru jõulude tähendusest. Samas meeldib neile perekondliku ja lõbusa uue aasta festivali algul «lääne stiilis» jõule tähistada igal aastal üha enam.

«Suurlinna noorperedele sobib pühade lastesõbralikkus. Kallid inglise keele süvaõppega erakoolid on peamised laste jõulupidude Taisse importijad,» teab Loog.

Mida aga Tais elav eestlanna ise täna õhtul teeb?

«Mulle tulevad külla kaks kohalikku eestlannat, minu parimad sõbrad Karin Dean ja Eve Nurme,» märgib Mai.

Koos süüakse vahukoorega maasikaid, näksitakse Eestist saadetud piparkooke ning räägitakse palju eesti keelt. «Karta on, et päkapikk paneb meile palmi alla kingitusi!» rõõmustab ta.

Brasiilias on aga praegu suviselt palav, 20–25 kraadi, ning talvepühasid võib aimata vaid palmide ja majadel rippuvate jõululaternate järgi.

«Päevasel ei viita Sao Paulo tänavatel mitte miski jõuluajale,» kirjeldab linnas elav Erik Henno. «Kui, siis mõned allahindlusest teatavad plakatid.»

Täna õhtul istuvad brasiillased lauda, kus tavalise ahjukalkuni kõrval on veel itaaliapärane jõulukook panetone, pähklid ning kerge alkohol.

«Aga värskelt lõhnavatest kuuskedest võib Brasiilias vaid unistada,» muigab Henno. Tema sõnul võetakse kapist välja hoopis tehiskuusk, ehitakse see hõbedaste kaunistustega ning riputatakse külge kunstlaternad.

Kingitused avatakse pärast keskööd, kui on käinud kohal Papai Noel ehk jõuluvana. «Hoolimata kuumast ilmast kannab ta tavapäraselt punast mantlit,» ütleb eestlane.

Sarnaselt muu maailmaga on ka Brasiilia jõulud viimastel aastatel muutunud rohkem kommertssündmuseks. «Suured kaubanduskeskused on puupüsti ostjaid täis,» ütleb Henno. Pered, kuhu Papai Noel ei jõua, on valmis võsukestega paar tundi järjekorras seisma, et habemega vanakese seltsis pilti teha.

New Yorgi Eesti Maja mäned˛er Ell Tabur: «Ela sa ükskõik kus, ikka peame jõulupühi.

Ootame jõuluvana, sest oleme siin ju head lapsed.»

Samuti ootavad Eesti Maja töötajad ning külalised, et päkapikud midagi akna külge pandud sokkidesse poetaksid. «Eks siis pannakse ka kinke rohkem. Sussi sisse ju ei mahu midagi,» naerab Tabur.

Kas siis on ka midagi toodud?

«No natuke ikka.»

Eesti Maja suurem jõulupuu oli reede õhtul. Maja kokk tegi pühadeks nii palju verivorsti, et neid jätkus müügiks veel kesknädalalgi. Kuid erinevus on maitses: eestlaste vorstirohi on nimelt teravam ja annab jõulutoidule erilise vürtsise meki.

Moskvas tähistab detsembris jõule vähe inimesi, neist lõviosas loomulikult välismaalased.

«Õigeusklike jõulud on alles nädal pärast aastavahetust. Ja needki erinevad meie euroopalikust traditsioonist tunduvalt,» ütleb Moskvas töötav SL Õhtulehe reporter Igor Taro.

Eesti Moskva saatkonna seinte vahel koges nädala algul seevastu mõnusat kodulähedast jõulumeeleolu – tassike hõõgveini ja krõbe Eesti piparkook, jõulud˛äss Helin-Mari Arderi esituses, Jõuluporter ja kuusk saali nurgas.

«Näete, ma olengi nüüd peaaegu tõeline eestlane!» rõõmustas üks külaline, näidates taldrikule kogutud verivorstikest, seapraetükki, keedukartulit ja hapukapsast.