Täna möödub Kaljo Kiisa surmast 15 aastat. Taasavaldame tema mälestuseks 11. detsembril 2004 ilmunud loo.
ÕL ARHIIV | Kaljo Kiisk. Hullumeelselt õnneliku saatusega mees
„Näe, kingsepp Johannes läheb!“ hõiskavad lapsed tänaval ja emmed noogutavad kaasa: „Ongi Johannes! Tubli, Mari (või Jüri), tundsid ära.“ Ka noore mamma jaoks on Kaljo Kiisk ainult ja üheselt Johannes, kes juba tosin aastat koos Almaga Õnne tänava köögis vaikseid asjaajamisi ajab, mõnikord veidi vintis on ja tihtipeale Alma käest pragada saab.
Noor vaataja ei pruugi teadagi, et seesama Johannes ehk ristinimega Kaljo Kiisk astus vaikse noormehena mobilisatsiooni korras 17aastaselt Eesti SS-diviisi, sõdis Sinimägedes venelastega, suutis hiljem varjata oma minevikku, õppis Moskva Riiklikus Teatriinstituudis, oli teatrilaval legendaarne Toots ja kinolinal veel legendaarsem Lible, sai maha kuraditosina jao filmiga, millest kaks Moskva riiulile seisma pani.
Kaheksa päeva tagasi 79. sünnipäeva tähistanud Kiisk on elus palju saavutanud ja jõudnud. Nädal tagasi andsid PÖFF ja kultuuriministeerium esimest korda välja elutöö auhinna, mis läks Eesti filmi Grand Old Man’ile Kaljo Kiisale.
Teid nagu enamikku 25. aastakäigu mehi võeti sõtta otse koolipingist?
Lõpetasin 1943 Narva kaubanduskooli ja tulin Tallinna kommertsgümnaasiumi, kus ees olid juba sellised poisid nagu Uno Mereste ja Jaanus Orgulas.
Sain seal vaid kuu olla, kui tuli kutse sõjaväkke. Rakvere jaamas oli suur hulk noori mehi.
Jaama nurgas seisis Rakvere poiste punt, nende hulgas ka üks noor tütarlaps, kellest sai hiljem minu abikaasa. Tollal oli ta tulnud venda saatma.
Seda mõtet ei olnud, et oleks mopist ära hiilinud ja kuskile redusse läinud?
Ei. Mis oleks siis juhtunud ema ja isaga. Peas vasardas ka teadmine, et lähen ikkagi sõtta nende vastu, kes isa raha ära võtsid.
Nagu ei osanud uneski ette näha, mis põrgu Sinimägedes ees ootab?
Mind määrati 88 mm õhutõrjekahurite patareisse, mille kaitsjateks omakorda olid 22 mm kahurid. Sellise peal ma olingi. Seda rahet nii õhust kui ka torudest saime kaela küll ja küll. Peamiselt muidugi õhust, sest tulid ikka hirmsad lained, 30, 40, 50 lennukit... Teinekord ei jõudnud neid lugedagi.
Surma ometi nägite?
Küll.
Kas see noore poisi mõistust ära ei viinud?
Kommentaarid (0)