Nikita Hrutov kukutati võimult keset puhkust (6)
Isegi aastaid halvatuna ja kõnevõimetuna elanud Lenin püsis ametis surmani. Suure diktaatori Jossif Stalini võimalikud kukutajad mõrvas NKVD veel enne tegudeni jõudmist.
Mis siis juhtus 1964. aasta septembris ja oktoobris?
Suve lõpp nelikümmend aastat tagasi oli hea töövõimega Hrutovile tihe. Pärast tulekut Skandinaaviamaadest ja visiiti Tehhoslovakkiasse hakkas ta ette valmistama põllumajandusreformi. 30. septembril otsustas Hrutov sõita puhkama valitsuse puhkekodusse Pirtsundas. Seal jälgis ta kosmoselaeva Voshod lennu ettevalmistamist ning vestles kolme kosmonaudiga.
Samal ajal algas Kremlis kommunistliku partei presiidiumi laiendatud istung, kus ideoloogiajuht Mihhail Suslov tegi ettepaneku Hrutovi tagandamiseks.
Parteijuhi võimalikku vahetamist oli keskkomitees ja selle presiidiumis arutatud juba varemgi. Seekord andis pikemaks ettevalmistamiseks võimaluse asjaolu, et 1964. aastal oli Hrutov vähe Moskvas. Ta viibis 135 päeva ringsõidul välismaal ja Nõukogude Liidus.
Otsustava tähtsusega olid äsja keskkomitee sekretäriks saanud Leonid Bre˛nevi ja kaitseminister Rodion Malinovski soov Hrutovi tagandada, mida Suslov oma ettepanekuga toetas.
13. oktoobril 1964. aastal võttis parteijuht Pitsundas vastu Prantsusmaa ministri. Just hetkel, kui Hrutov kavatses külalise õhtusöögile kutsuda, helistas Moskvast Leonid Bre˛nev ja teatas, et koos on keskkomitee liikmed. Nad tahavad korraldada pleenumi, et arutada Hrutovi ettepanekuid põllumajandust reformida.
Hrutov ei olnud kiirustamisega rahul. «See pole kiire küsimus. Pealegi olen puhkusel ja te võiksite oodata,» ütles ta. Hrutovi vastuseis murdus alles siis, kui Bre˛nev teatas: «Inimesed on koos ja pleenum hakkab arutama ülesseatud küsimusi ilma teieta, kui te kohale ei ilmu.»
«Hästi,» ütles Nikita Sergejevit ärritunult. «Saatke lennuk järele...»
Koos parteijuhiga lendas Moskvasse üle Kiievi ka tema truu toetaja, ülemnõukogu presiidiumi esimees Anastass Mikojan.
Hrutov oli aimanud halba juba siis, kui lennuk tegi vahemaandumise Kiievis ja sealt kiiresti edasi suunati – varem Ukraina kompartei juht olnud Hrutov nähtavasti üritas Kiievis olukorda uurida, kuid seda ei lubatud. Moskva lennujaamas oli Hrutovil ja Mikojanil vastas vaid julgeolekukomitee esimees Vladimir Semitastnõi.
Hiljemalt siis oli mõlemal mehel selge, et põllumajanduse küsimusi seekord ei arutata.
Keskkomitee presiidiumi istungist võttis osa 22 inimest. Lisandunud oli ka välisminister Andrei Gromõko ja kaitseminister Rodion Malinovski.
Nõupidamist juhatas Hrutov ise. Kohalviibinute hilisemate mälestuste järgi oli arutelu tormiline, terav, avameelne ja kohati isegi jõhker. Otsustavalt lükkas patuoinaks tehtud Hrutov tagasi kõik süüdistused. Jätkuvalt veendi teda siiski vabatahtlikult erru minema. Kuid see ei õnnestunud. Nõupidamine tuli 13. oktoobri hilisõhtul katkestada.
Öösel helistas Hrutov Mikojanile, kes veel ei maganud. «Kui nad mind ei taha, olgu siis pealegi. Mina enam vastu ei vaidle,» teatas ta.
Parteijuhiks soovitati valida Bre˛nev, valitsusjuhiks aga Andrei Kossõgin.
Võimuvahetuse vormistanud keskkomitee pleenum avati Kremlis 14. oktoobri pärastlõunal. Väidetavalt oli keskkomitee liikmeid sõjalennukitega Moskvasse toodud, et kvoorum kokku saada.
Pleenumi avas Leonid Bre˛nev.
Kohal oli ka Hrutov, kuid ta ei poetanud sõnagi. Istus pea norus ja põrnitses enda ette.
Põhisüüdistaja oli pleenumil partei ideoloogiajuht Mihhail Suslov. Tema ettekanne kestis tunni, sisaldamata vähimatki katset analüüsida Hrutovi võimuloleku ühtteist aastat. Suslovi sõnavõtt sisaldas vaid parteijuhi isiklike vigade ja pattude loet-
elu.
Kui Suslov ütles, et N. Liidus hakkas kujunema Hrutovi kultus, hüüti saalist vahele: «Tema on ammu kultus!»
Lõpuks ütles ettekandja, et otsustades repliikide järgi kiidab pleenum heaks presiidiumi otsuse. Ja seepärast pole vaja ka alustada vaidlusi. Pleenumi otsus võeti vastu ühel häälel sõnastuses: «N. Hrutov vabastatakse kõikidest ametitest seoses kõrge ea ning tervisliku seisundiga.»
Samuti otsustati, et edaspidi ei valitaks partei- ja valitsusjuhiks ühte ja sama inimest.
Parteijuhiks valitigi Leonid Bre˛nev, kes oli ametis järgnevad 18 aastat.
Pensionäriks degradeeritud Hrutovi elukohaks määrati väike Petrovo-Dalnoje suvitusasula Moskva jõe laugjal kaldal. Ta elas eemaletõmbunult, luges linti memuaare ning käis vaid aeg-ajalt Moskvas. Endine Nõukogude Liidu juht suri 77aastasena 11. septembril 1971. Ta maeti kitsalt pereringis Moskva Novodevitje kalmistule.
Sündis Kurski kubermangus kaevuri peres, kodusõjas võitles Lõunarindel. 1931. aastast oli Moskvas parteitööl, oblasti ja linnakomitee esimene sekretär. 1938. aastast 1947. aastani Ukraina parteijuht, Teises maailmasõjas oli mitme rinde sõjanõukogu liige, tõusis kindralleitnandiks.
1949. aastast 1953. aastani oli ta NLKP keskkomitee sekretär ning samaaegselt Moskva oblasti parteijuht. Sai Stalini surma järel tekkinud võimuvõitluses septembris 1953 kompartei juhiks ning viis aastat hiljem ka ministrite nõukogu esimeheks. Esines partei XX kongressil ettekandega Stalini kultuse kahjulikkusest, käis 1959. aastal esimese N. Liidu juhina USAs. Tema valitsusajal alustati massilist elamuehitust (Tallinnaski on tuntud nn. hrutovkad). Välispoliitikas ajas rahuliku kooseksisteerimise joont.
Allikas: Eesti Entsüklopeedia
Kommentaarid