Milliseid anekdoote räägivad eestlaste kohta venelased?
Tavaliselt läheb anekdootide vestmiseks peolauas. Dmitri ja Aleksei sõnul tehakse kõige rohkem nalja soomlaste kulul, kuid piisavalt paljudes lugudes on peategelased eestlased. Mõlemat rahvast vaadeldakse enamasti kui ärakülmunut või pidurit.
Need tiitlid on eestlased teeninud tänu aeglusele, mida iseloomustab aeglane kõnemaneer ja naljakas puine aktsent. Eriti palju saab naerda siis, kui venelane jäljendab eestlase aktsenti.
«Eesti venelased räägivad siiski meelsamini anekdoote soomlastest,» rõhutab Dmitri. «Me ju elame siin, suhtume eestlastesse nagu omainimestesse.»
Aleksei sõnul ei möödu aga peaaegu ükski Venemaa telekanalitel näidatav huumorikava ilma naljata eestlaste aadressil. «Seal jääb neist küll mulje, nagu oleks tegu idiootidega, ja minu meelest pingutatakse pilamisega üle. Eriti palju üritab viimasel ajal eestlaste arvel lamedat nalja teha vene humorist Mihhail Zadornov.»
Venelane ja eestlane sõidavad autoga. Eestlane on roolis, venelane istub kõrval. Märkab siis eestlane maanteel surnud jänest ning peatab auto. Võtab jänese kõrvust ja tõstab pagasiruumi.
Venelane: «Milleks sulle surnud jänes?»
Eestlane: «Äkki läheb vaja!»
Aasta hiljem sõidavad nad jälle samal maanteel. Samas kohas, kus nad mullu jänese leidsid, peab eestlane auto kinni. Võtab pagasiruumist jäneseskeleti ning viskab põõsastesse.
Venelane ei saa enam millestki aru. «Ei läinudki vaja,» selgitab eestlane.
Eestlane, venelane ja inglane satuvad pärast laevaõnnetust üksikule saarele. Elavad seal nagu Robinsonid kümme aastat, üheteistkümnendal püüavad kinni kuldkalakese. Kuldkala teatab, et kuna mehi on kolm, saab igaüks vaid ühe soovi soovida.
Inglane soovib kiiresti koju naise ja laste juurde. Venelane soovib sama. Eestlane mõtleb, mõtleb, kratsib kukalt ja lõpuks küsib: «Kas tervitada saab?»
Eestlane ja venelane satuvad üksikule saarele. Elavad seal nagu Robinsonid kümme aastat. Äkitselt märkab venelane, et naabersaarele on ilmunud üksik naine. Ja mõtleb: «Pole kümme aastat naist saanud, peab talle külla minema.» Eestlasele ei kõssa ta oma kavatsusest midagi, ujub saarele ja viib seal oma soovi täide.
Hüüab siis kodusaare poole: «Vennas, uju üle, siin on midagi sellist, mida sa kümme aastat pole näinud!»
Eestlane hüppab vette ning pobiseb õnnelikult: «Mulgi kapsad, mulgi kapsad, mulgi kapsad...»
Liiklusmiilits peatab kinni punase Cherokee. Roolis eestlane, turvavöö kinnitamata.
Militsionäär: «Makske trahvi!»
Eestlane: «Raha pole!»
Militsionäär: «Irvitad minu üle või?»
Eestlane: «Minu palk on 500 krooni, raha pole!»
Militsionäär: «500 krooni? Aga ise sõidad Cherokeega?»
Eestlane: «Mida siin imestada – ma teenisin sõjaväes 7 rubla kuus, aga sõitsin tankiga!»
Blondiin seisab keset ristmikku, läheneva auto juht on sunnitud kähku pidurdama. Juht hüüab: «Hakka ometi liikuma!»
«Ma olen pidur,» vastab blondiin.
Saarlane püüab merel kala, näkkab kuldkala. Kala palub vene keeles, et saarlane ta vabaks laseks, tänutäheks lubab täita tema kolm soovi. Saarlane ei vasta musta ega valget, lööb kalale kaikaga pähe ja viskab paadipõhja.
Püüab rahulikult edasi. Poole tunni pärast sama lugu: õnge otsas juba teine kuldkala. Kala anub – jälle vene keeles: «Meid on maailmas ainult kolm tükki, ära tapa mind, täidan su kuus soovi!» Saarlane on vait, lööb kaikaga kala maha ja viskab paati.
Jälle on möödas pool tundi ning saarlase õnge otsas kolmas kuldkala. Venekeelne kalake nurub: «Olen viimane, täidan kõik su soovid, lase mind ainult lahti!»
Saarlane lööb kalale kaikaga pähe, viskab paati ja ühmab: «Kurat, rääkige eesti keeles!»
Ajalootund eesti koolis. Õpetaja küsib, mida tähendavad meie rahvuslipu kolm värvi.
Esimesena tõuseb püsti Tiit: «Sinine – see on meie kaunis meri, mida Vene sõdurid reostasid.» «Tubli, Tiit, istu, viis!» kiidab õpetaja.
Teisena vastab Kaido: «Must – see on meie kaunis maa, mida venelased rüvetavad.» «Tubli, Kaido, istu, viis!» ei ole õpetaja kiitusega kitsi.
Viimases pingis istub väike Vova ning vehib käega: «Õpetaja, küsige minu käest ka!» «Noh, ütle siis, Vova,» lubab õpetaja. Vova: «Valge – see on seesama lumi, mille unustasid eestlased Siberis ära koristada. Ja kui Kaido ja Tiit oma suud kinni ei pane, lähevad nad seda sinna edasi koristama!»
Kommentaarid (0)