«Shrek 2» on teine Hollywoodi joonisfilm, mis eesti keelde dubleeriti. Otsa tegi lahti «Jääaeg» kaks aastat tagasi ning tulevikus on Lauri Kaare sõnul plaanis eesti keelde panna veel sellised filmid nagu «Imelised» («The Incredibles») ja «Haikala lugu» («Shark Tale»). Kuigi pärast «Jääaja» edu pole Hollywoodi stuudiote veenmine eestikeelse multikaversiooni vajalikkuses enam eriti raske, oli muheda «Shreki» dubleerimisprotsess projekti juhtinud Janno Põldma sõnul küllaltki keeruline ning Hollywoodi stuudioga kemplemist tuli ette päris palju. Põhiliseks probleemiks kujunes näitlejate valik – DreamWorksi stuudio ei pidanud hääletooni pärast sobivaks nii mõndagi Eestis tunnustatud näitlejat, näiteks Marko Matvere ja Peeter Oja.
«Shrekis» kuningannale hääle andnud Anu Lamp ütleb, et filmis osalemise kõige olulisemaks tingimuseks ongi just hääletämber. Seetõttu pidid eesti näitlejad rollide proovilugemistel eeskuju võtma samu rolle teinud Hollywoodi näitlejatest, et stuudio nad kinnitaks. «Kui hääleproovist läbi saad, on juba rohkem loomingulist ruumi,» rääkis Lamp eestikeelse «Shreki» tegemisloost.
«Jääajas» suurepärase tiigrirolli teinud Marko Matvere tämbrit peeti Shreki rolli jaoks aga liiga käredaks.
Kui «Jääaega» tehes suudeti ameeriklased ümber veenda, et eestlaste mammut ei saa olla helehäälne nagu USA versioonis, siis «Shreki» puhul taheti eesti versioonis kuulda originaalilähedasi tämbreid. Nii on eesti Shrekiks Peeter Tammearu, kelle hääl on ameerika Sherkile Mike Myersile veidi lähedasem. Ka Peeter Oja, kellele algselt Eesli rolli planeeriti, praagiti hääleproovis välja.
Lisaks Matverele ja Ojale loobus stuudio Janno Põldma sõnul Aarne Üksküla rollist, kes luges sisse tõlkeid Shreki teekonnal ette tulevatele siltidele nagu «Far Far Away» või «The Poison Apple Pub». Sildid siiski tõlkimata ei jäänud – need mainitakse ära teiste tegelaste tekstides.
««Shreki» Eesti meeskonna näitlejad said oma rollidega suurepäraselt hakkama, leiab Põldma. Eriti tuleks eesti näitlejate puhul hinnata seda, et nad ka muusikalised osad ise sisse laulsid. Siiski polnud Hollywoodi stuudio nõus sellega, et Eeslile hääle andnud Tiit Sukk ja Saabastega Kassi mänginud Mait Malmsten filmi lõpulaulu sisse laulaksid. Ricky Martini esitatud «Livin’a Vida Loca» käskisid DreamWorksi stuudiobossid muutumatuna säilitada, sest nii jäi see ka kõigis teistes riikides. Kindlasti oleks ka Mait ja Tiit selle laulu väga hästi ära teinud, vaat et pareminigi, on Eesti poole esindajad veendunud.
Filmi tõlkija Lauri Kaare sõnul tekkis probleeme ka kultuuriliselt erinevate naljade puhul. Näiteks palus ameerika stuudio ära muuta eestlaste poolt välja pakutud tõlke fraasile «Shirley Bassey kujuga põõsas». Bassey asemel taheti kasutada nime, mis oleks eesti vaatajale äratuntavam, kuid tõlke «Eve Kivi kujuga põõsas» palusid Hollywoodi esindajad millegipärast siiski ümber teha, sõnab Kaare.
Nii nagu Hollywoodi staarid, suhtuvad ka eesti näitlejad joonisfilmide tegemisse väga positiivselt. Haldjast Ristiema rolli sisse lugenud Anne Reemann ütles SL Õhtulehele, et sellised pakkumised võetakse alati rõõmuga vastu. «Joonisfilme teevad eesti näitlejad väga hea meelega. See on huvitav ja pakub vaheldust,» arvab Reemann. Kõige huvitavamaks peab ta karakteri iseärasuste tabamise protsessi ja tegelasele omapoolse värvingu andmist. Janno Põldma sõnul oli rollipakkumisest vaimustuses ka Eesli hääleks valitud Tiit Sukk.
Sellest, et multifilmide tegemine näitlejatele südamelähedane on, räägivad ka faktid Hollywoodis – sellised esimese järgu staarid nagu Cameron Diaz ja Antonio Banderas nõustuvad joonisfilmides osalema kümneid kordi väiksema tasu eest, kui nad tavafilmi eest küsivad. Ka eestikeelses «Shrekis» andsid peategelastele oma hääled tunnustatud draamanäitlejad: Peeter Tammearu, Harriet Toompere, Lembit Ulfsak, Anne Reemann, Mait Malmsten, Anu Lamp, Tiit Sukk ja Erki Laur.
Kommentaarid (0)