Naisekandmine Viro stiilis

1992. aastal Soomest alguse saanud naisekandmisvõistluses tundsid põhjanaabrid ennast kindalt ajani, kui asjasse sekkusid eestlased. Stiil, mille puhul naine kaksiratsi mehe turjal ripub, on saanud Viro nime. Eestlased hakkasid ridamisi auhindu noppima ja soomlased jäid vesise suuga pealt vaatama. Siis kehtestasid nad piirangu, et naine ei tohi olla kergem kui 49 kilogrammi. Aga nagu Anneli (24) ja Jaanuse (29) üleeelmise ja eelmise aasta esikohad kinnitavad, need piirangud pole sõpradele soomlastele suurt abi toonud. «Eelmisel aastal tahtsid nad meile ikka puhtalt vee peale tõmmata,» lisab nääpsuke Anneli. «Soomlaste n.-ö. abielu-esipaar, kes varem oli kogu aeg võitnud, toodi lausa autoga starti. Ja kuigi meid pandi ühte jooksu, tegime neile siiski ära,» on Anneli õnnelik. «Seda uhkem tunne oli võita.» Jaanus lisab, et kaasvõistlejate suhtumine on olnud sõbralik, pigem on korraldajad püüdnud kaikaid kodarasse visata.

Seitse aastat abielus olnud ja abielupaaride arvestuses kuus korda Eesti naisekandmisvõistluses võidukad Anneli ja Jaanus lähevad Soome maailmameistritiitlit kaitsma seega kolmandat aastat järjest. Tegelikult saidki nad enne maailma- kui Eestis meistriteks, sest tol aastal ei saanud Eesti esi-abielupaar Soome sõita.

Oma edu pandiks peavad nad kui ühest suust head koostööd ja pidevat sportimist. «Kui midagi ei tee, on ikka väga raske seda võistlust läbida,» kinnitab Jaanus. Ta on tegelenud väga paljude aladega: korvpalli, jalgratta, suusatamise, jooksu, triatloniga. «Siin polegi ehk sedavõrd jõudu, kui just kiirust ja vastupidavust vaja,» ütleb Jaanus.

Anneli ja Jaanus käivad kuni neli korda nädalas koos ka jooksmas ja sportimas. Naisekandmise võistlusel on Jaanuse sõnul kõige olulisem, et üks teist ei sega. «Rütm peab üks olema,» ütleb Jaanus. «Kui naine seljas liiga palju rappub, võtab see hoo otsekohe maha.»

Jaanus ütleb, et Eestis on alati olnud raskem võistelda kui Soomes, sest siinne rada oma väikeste tõusude ja langustega on keerulisem. «Eks tõusu lõpul ole sama raske kui pärast kurvi langusel. Ma ei tunneta enam jalgu ja väga kergesti võib kukkuda,» ütleb Jaanus. Neli aastat tagasi esimesel naisekandmise võistlusel ta lausa kukkus üle finišijoone. Kui aga rajal komistada ja naine maad puudutab, tähendab see otsekohe 15 lisasekundit. Seda aega ei tee jooksus mingi imega tasa. Just seepärast on eriti oluline veetakistusest väljatulek, kus tasakaalu säilitamine eriti keeruline ja kus mehe seljas rippuva natukenegi pikemat kasvu neiu pea veel all käimisest kuidagi ei pääse.

Rakverlased Anneli ja Jaanus kinnitavad, et võistluse nimel tasub trenni teha, sest ka auhinnad on kobedad. Juba teist aastat järjest võitsid nad mõlemad mägijalgrattad. «Laps juba ütles, et ühe ratta saab ta nüüd endale,» naeravad 7aastase Kristini vanemad.

Tänavuse naisekandmise esivõitlused võitsid aga Inga Klauson (19) ja Madis Uusorg (20), kes õpivad sisekaitseakadeemias. Madis on sel alal juba vana tegija. See oli tal neljas aasta Väike-Maarjas võistelda ja nüüd tuli koos Ingaga ka esimene võit. Soomes on ta olnud kord teine ja kord kolmas. Madis õpib sisekaitseakadeemias teisel, Inga esimesel kursusel. «Vaatasin kooli peal ringi, ehk oleks kedagi, kellega tänavu võistlema minna,» muigab Madis. «Inga hakkaski silma. Ta on ka sobivas kaalus ja nii see läks.»

Madiski rõhutab, et sellel võistlusel on põhiline jooksuvõhm. «Lihas peab olema sitke, et jõuaks lõpuni kannatada. Siin on olnud ka raskejõustiklasi ja suuri mehi, aga nad ei vea lõpuni välja.» Madis harrastab kergejõustikku, jookseb 800 ja 1500 meetrit.

Vana kalana ütleb ka Madis, et kui üldse siin mingist taktikast rääkida, siis veetakistusse ehk basseini tuleb minna ettevaatlikult, et ei kukuks. Madis, kes tänavu jooksis esimest korda Ingaga turjal, kiidab oma partnerit, kuid lisab, et selle võistluse jaoks on Inga veidi pikk. Inga, kelle pea samuti vee all ära käis, ütleb, et see oli ikka halb tunne küll. «Väga ebameeldiv, kuigi tõmbasin juba varakult kopsud õhku täis,» krimpsutab Inga nina. «Tegelikult oli Inga väga tubli, suutis ennast korralikult kinni hoida, kõik läks väga hästi,» on Madis rahul. Ka Inga ja Madis lähevad esivõistluse võitjatena Soome oma võimeid proovile panema.