Piilupart Donald nägi ilmavalgust 9. juunil 1934 Walt Disney firma multifilmis «Tark tibu». Kõrvalosalisest pardile polnud veel antud tema firmamärgiks kujunevat turtsakat võitlejahinge ning Donald jäi vaid üheks targa tibu nahahoidjast sõbraks. Ent juba oli olemas Donaldi äravahetamatu hääl, mille autor oli näitleja Clarence Nash. Sellal kui Donaldi toonane paarimees Põrsas Peter kadus ajaloo prügikasti, sai pardist Disney firma armastatumaid loomtegelasi. Nash jäi Donaldi häält tegema kuni surmani 51 aastat hiljem.
Piilupart sai alaliseks külaliseks edaspidistes Mikihiire multifilmides. 1937. aastal läbis animaator Dick Lundy loodud Donald väikese ilukuuri: ta tehti veidi ümaramaks ja nägusamaks. Sestpeale hakkas ta ekraanile ilmuma ka soolokoomiksites ja -filmides. Neist esimene, 1937. aastast pärit «Don Donald», tutvustas ka isand pardi edaspidist silmarõõmu Daisyt, ehkki too kandis veel nime Donna. Aasta hiljem jõudsid filmilinale Donaldi kolm pisikest vennapoega.
Kuna Teise maailmasõja sündmustesse haaratud publik nõudis multifilmitegelasteltki suuremat söakust, pole ime, et just neil aastatel sündis kelmilik Jänes Vemmalsäär ning raugematu sihikindlusega Donald muutus üha populaarsemaks. 1940ndatel ületas Donald kinno jõudvate filmide arvult juba Mikihiire enda.
Mitmed piilupardi sõjaaegsetest linateostest olid propagandafilmid. Neist tuntuim on «Füüreri nägu», kus Donald rügab tööd teha Nutzilandi ehk natsi-Saksamaa suurtükitehases. Lisaks pikale tööpäevale ja kasinale palgale peab piilupart iga kord kulpi viskama, kui ta füüreri pilti näeb – ent pilte näeb ta kõikjal, isegi otse montaa˛iliini peal. Tühine mutrike Donald muutub osaks ilma näota masinavärgist ning saab närvivapustuse. Ent siis ärkab ta üles ja mõistab, et kõik need koledused olid vaid õudusunenägu. Filmi lõpul vaatab piilupart Ameerika Vabadussammast ja tähelippu hoopis uue pilguga. Patriootlik linateos pälvis lühianimafilmide Oscari. Samuti väntas Disney firma terve sarja filme Donaldi seiklustest sõjaväes.
Sõjajärgsetes filmides satub piilupart pahatihti mõne teise tegelaskuju vempude märklauaks. Küll kimbutavad teda omaenda vennapojad, küll vöötoravad Tiku ja Taku või mõni anonüümne ühekordne tegelaskuju, näiteks karu või sipelgakoloonia. Walt Disney animaatorid olid pahupidi pööranud klassikalise screwball-komöödia põhimõtte, et tüütuks tüübiks on peategelane ise. Seetõttu tunduvad Donaldi ründajad tema kõrval julmad või lausa sadistlikud, mis mõne kriitiku meelest on kahandanud filmide vaimukust.
Donaldi võimas karjäär filmi- ja koomiksitegelasena on viimastel aastatel veidi soikunud. Põhjus on ilmne. 70aastane taat ei jõua sammu pidada selliste arvuti-
animatsiooni kangelastega nagu heasüdamlik koletis Shrek või klounkalapoeg Nemo. Ometi tähistatakse Piilupart Donaldi juubelit Disney lõbustusparkides suure pidulikkusega. Pariisi Disneylandis pannakse välja maalinäitus piilupardist eri rollides, näiteks Mona Lisana. Samuti on moekeiser Karl Lagerfeld lubanud pidustustele ilmuda Donaldi kostüümis. Ilmselt küll pükstes ja mitte nii tõetruult nagu kunagi Elton John – lestade ja kollaste retuusidega.
... Piilupart Donaldi täisnimi on Donald Fauntleroy Duck.
...70 eluaasta jooksul on Piilupart Donald esinenud 150 animafilmis, viies täispikas mängufilmis ja 16 telesaates.
...Donald ja tema sõbratar Daisy tutvusid 1937. aastal reisil Mehhikosse.
...Teise maailmasõja ajal jõudis Donald seersandi auastmeni.
...enamiku Donaldi koomiksite autor on kunstnik Carl Barks (1901–2000).
...linnalegendi järgi keelati Donaldi koomiksid Soomes ära, sest piilupart oli püksata. Nagu paljud linnalegendid, ei vasta ka see tõele.
...Soomes kannab Piilupart Donald nime Aku Ankka, Rootsis Kalle Anka. Taanis on tema nimi Anders And, Hispaanias Donaldus Anas, Itaalias Paperino, Indoneesias Donal Bekek ja enamikus Lõuna-Ameerika riikides Pato Donald.
Kommentaarid (0)