Majapidamisruum – unustatud, kuid vajalik

Enamikul perenaistest tuleb triikimislaud lahti lüüa elu- või magamistoas ja pestud riided riputada vanni kohale – õues tavaliselt katusealust pesu kuivatamise kohta pole. Mugavam oleks nii pesumajandus kui ka puhastustarvete arsenal koondada hoopis majapidamisruumi.

«Usun, et eraldi majapidamisruum on iga perenaise unistus. Sellisel juhul jääb ära tüütu triikimislaua kokku- ja lahtilappimine ja jooksmine eri ruumide vahel,» peab Tiina Nellis Elfast sellise ruumi sisseseadmist mõistlikuks.

Ruumi suurus sõltub Tiina Nellise sõnul peaasjalikult pereliikmete arvust: «Tavaliselt on majapidamisruum 10–15ruutmeetrine ja asub köögi või sauna läheduses – pesumasina müra häirib nii kõige vähem.»

Soome ajakiri Oman Kodin Taloteknikka soovitab teha majapidamisruumi kindlasti nii avara, et selles saaks ka pesu kuivatada. Vannitoas, kus pereliikmed mitu korda päevas duši all käivad, pole ju näiteks rätikute kuivatamiseks kõige tõhusam koht. Loomulikult on tähtis, et majapidamisruumi saaks korralikult õhutada.

Tiina Nellis soovitab peale pesumasina paigaldada majapidamisruumi ka kuivati. Kui seal on triikimiskoht, siis seada sisse riidepuutorud tahenemist ning triikimist ootavatele rõivastele ja koht mustale pesule. Korralikus majapidamisruumis on ka valamu. Ülejäänu sõltub konkreetse pere vajadustest: see on otstarbekas paik näiteks koristustarvete kapile.

Sageli paigutatakse majapidamisruumi ka töölaud rõivaste parandamiseks, nõelade-niitide hoiukoht ning õmblusmasin. Lastega perede ja koerapidajate elu teeb kergemaks otseuks õue – porised jalanõud ja käpad võib puhtaks pesta juba uksel, kui seinale on paigaldatud selleks otstarbeks käsidušš.

Ruumi sisseseadmisel on eelisseisus majaomanikud, kuid sisearhitekt Sirkka-Liisa Keiski pakub lahendust ka korterisse. 2,5 ruutmeetrile mahtuva riidehoiu võib panna kuhu tahes. Et aga kitsukeses nurgas saaks pesu kuivatada, on vaja ventilatsiooniseadet.

Rõivad ja jalanõud: nagisid peaks olema piisav hulk, laste omad tuleks paigaldada sobivale kõrgusele; riiul peakatetele ja sahtlid kinnastele ja sallidele; jalanõudele kinnine õhuvahetusega kapp, millele saab vajadusel istuda või käekoti panna. Otstarbekas on ka metallsõrestikriiul või plastist ripptasku seinakapis.

Käterätid: mugav on korvriiul, kuid rullikeeratud käterättide hoidmiseks sobib ka pikk ja kitsas riputatav tekstiilriiul.

Laste asjad: väiksemad laekad lahtistes riiulites; mänguasjadele kastid, korvid, seinale riputatud kotid, ratastel riiul, üksteise peale laotud karbid. Riiulite ette võib panna ruloo või sirmi. Seinale kinnitatav riba, kus on palju nuppe ja nagisid. Lahtivõetav panipaik (kast või kapp), mis on valmis mängunurk.

Voodiriided: voodialune ratastega sahtel.

Toiduained: kuivainetele sobivad läbipaistvad purgid. Kõige parem on riiulile mahutada nelinurkseid anumaid. Purgiküljele tasuks teipida kasutusjuhendi ja muu karbil leiduva info. Ebamäärase kujuga poepakendid võtavad köögis mõttetult palju ruumi.

Koristusvahendid: harjakapp võiks soovitatavalt olla vähemalt 60 cm lai. Sinna peaksid mahtuma tolmuimeja koos juurdekuuluvaga, pikavarreline prügikühvel ja hari, vaibaklopits, aknapesutarbed, harjad ja lapid, pesu- ja puhastusainete sahtel, mopitarvikud ja kummikindad. Tolmuimeja vooliku ja harjavarre jaoks on tarvis kappi kinnitada konksud.