Motomuusikal «Hermese kannul» – lasu mootorrattaid ja paksult armastust

«Neli-viis mootorratast peaks raudselt olema, aga kui juba rohkem, siis viisteist,» lausub Ivo Eensalu. Mis peamine, nood põrra-põrrad – samasugused, kui kultusfilmis «Vallatud kurvid» – peaksid lavastuse jaoks olema pärit 1940. aastate lõpust – 1950. algusest: ajastu värk.

«Rattaotsingud käivad ja mõni on juba leitud ka,» ütleb Tequila AD produtsent Eva-Maria Eensalu. «Katsume motikaid kust aga võimalik üles kraapida – tolle aja rattaid, mida käima joosti ja mis on tänaseks ju muuseumieksponaadid.» Selle üle, et artistid ei pruugi filigraansed motosõitjad olla, viskab Eva-Maria ainult nalja: «Kes lavastaaridest motikaga sõita ei oska, peab muidugi vajadusel õppima, aga enamik neist on poisipõlves võrri proovinud!»

Rattad muuseumist, lugu isegi iidajalooline: 1946. aastal valminud lustlik moto-operett, mille libretist Dagmar Normet ja heliloojad Boris Kõrver - Leo Normet kirjutasid, saab tänavu suvel pärast 56 aastat riiulis lebamist loa maailmaesiettekandeks.» Tookord jõuti Estonias küll peaproovideni, kuid mitte esietenduseni. «Hermese kannul» keelustati Vana Hirmsa ehk Kaarel Irdi nõudmisel, kuna sisaldanud liig palju nõukogude moraalikoodeksiga haakumatut vaba armastust ja liigset lääne ees lömitamist,» räägib Eva-Maria Eensalu. «Vähene, mida sellest loost teatakse, on rahva hulka imbunud populaarsed lauluread: puhkused veedame kõik Viljandis, sest saame olla siis kõik õndsalt kahekesi.»

Operett jäi küll sahtlisse, aga sai ometi eeskujuks Tallinnfilmi hittfilmile «Vallatud kurvid». «Nagu filmiski, keskendub muusikal noorte motosportlaste põnevatele võidukihutamistele, millele lisavad värvi üksteise vääriti mõistmisest tingitud armusasipuntrad: paras südametemurdmise lugu,» lisab produtsent. «Motohullud ja armastus – loo lõpuks, pärast jubedaid segadusi, on kolm paari, kes kõik saavad õnnelikuks.»

Kaksikõdedest motosõitja ja baleriini liin on siiski vaid filmi päralt: muusikalis seda pole. Seevastu on aga kohal üleliidulised motovõistlused Moskvas, kus jahtimisel Hermese auhind. Peale Eesti koondvõistkonna on kohal Leningradi Lokomotiv ja Kaug-Ida võistkond.

«Paralleele filmiga tõmmata ei saa, siin loos on ikka Moskva ja rahvaste sõprus,» muigab lavastaja. Ühesõnaga – kuum retrolugu? «Usun, et see oli aastal 1946 kuum lugu, kui juba ära keelati,» pakub Ivo Eensalu. «Meie tükk tuleb ikka meie maitse ja tänapäevaga vastavusse viia. Nostalgilise arhailise keele katsume säilitada, aga praegu vaatamegi, kuidas seda lugu teha, et see naeruväärseks ei jääks.»

Ja ehkki «Vallatud kurvid» tundub nii ehk naa naljakana, on lavastajal sellelegi põhjus olemas: «Omal ajal see film naljakas ei olnud, lihtsalt tollane mängumaneer on teine.» Praegu näebki solistide seltskond proovisaalis vaeva, et lustakast loost parim osa alles jätta ja tänasel päeval liigsena tunduv välja kärpida. Kui seda ei teeks, veniks kolmevaatuseline muusikal peaaegu neljatunniseks.

«Meestele masinaid, naistele armastust,» tõmbab produtsent kirglisele motoloole ringi ümber. Pirita velotrekil läheb juulis kuumaks tiirutamiseks, peale selle gastrollid Pärnusse, Viljandisse, Rakverre, Haapsallu, Võru-Kubijale ning Raplasse.

Eesti motomuusikal – suitsev kaherattaline ja palju armastust

Ivo Eensalu

Raul Talmar

Aime Unt

Kalju Saareke

Evelin Kõrvits

Ülla Millistfer

Tanel Padar, Jakko Maltis, Mikko Maltis, Mihkel Mattiisen, Urmas Põldma, Ele Millistfer, Margit Saulep, Tõnu Kilgas, segakoor Noorus jpt.

Esietendus 12. juulil Pirita velotrekil