Inimesed

Valentina, Valentina! Taevalik tähemiss! 

Allar Viivik, 10. aprill 2004 00:00
TRIUMF: 22. juunil 1963. aastal tervitas Nõukogude parteijuht Nikita Hruštšov Lenini mausoleumi tribüünil kosmosest naasnud Valentina Tereškovat ja Valeri Bõkovskit.
Juri Gagarini lennust möödub esmaspäeval 43 aastat. Nikita Hruštšovi soosiku Valentina Tereškova stardini kulus veel üle kahe aasta aega. Järgmisi õrnemast soost kosmo- ja astronaute tuli oodata tervelt kaks kümnendit.

Nõukogude kosmosetehnika peakonstruktori Sergei Koroljovi ja parteijuhi Nikita Hruštšovi suurpäev koitis 12. aprillil 1961.

Juri Gagarin lendas sel päeval kosmoselaeval Vostok 1 tiiru ümber maakera. Temast sai N. Liidu kangelane ja tuntuim kosmosenimi aastakümneteks.

Kohe seejärel otsustas Sergei Koroljov saata kosmosesse ka naiskosmonaudi. Viis kandidaati valiti 16. veebruaril 1962. aastal – ˇanna Jerkina (toona 23), Tatjana Kuznetsova (20), Valentina Ponomarjova (28), Irina Solovjova (24) ja toona 25aastane Jaroslavli tekstiilivabriku tööline Valentina Tereškova.

Rasked treeningud algasid Tähelinnas sama aasta kevadel. Viie naise ettevalmistus ei erinenud millegi poolest meeste omast. Nad pidid lendama pooleldi kaaluta olekus, istuma päevade kaupa baro- ja vaikusekambrites. Neid keerutati, pea alaspidi, teadvuse kaotuseni tsentrifuugidel, õpetati peensusteni tundma kosmose- ja lennundustehnikat. Ettevalmistus kosmosereisiks sisaldas muu hulgas ka 120 langevarjuhüpet ning iseseisvaid lendusid reaktiivhävitajatel.

See kadalipp kestis aasta. Siis said naised õlgadele lennuväeleitnandi pagunid.

Tereškova pidi emale valetama

Toona ümbritses Nõukogude Liidu kosmoseprogrammi põhjalik ja kohati lausa paranoiline salatsemine. Ka esimeste kosmonautide pereliikmed ega sugulased ei teadnud vähimatki sellest, millega nad tegelevad.

Kuulujutt räägib, et Juri Gagarini ema pidi ehmatusest pikali kukkuma, kui naabrimemm talle raadiost kuuldud uudist vahendas. «Keegi major Gagarin olevat vist Kuule lennanud!» hõisanud naabrinaine rõõmsalt.

Valentina Tereškova olevat pidanud oma emale suisa valetama. Selle asemel et rääkida kosmoselennu ettevalmistusest, ütles tütar, et läheb lennukooliga treeninglaagrisse. Seal pidavat ta õppima õhus pikeerimist!

Ka Tereškova ema kuulis tütre kosmoselennust alles raadiost.

1963. aasta suveks naiskosmonautidele kavandatud Vostok 5 ja 6 lendudega olid esialgu suured plaanid.

Rakettide Vostok 3 (piloot Tereškova tulevane mees Andrian Nikolajev) ja Vostok 4 (pardal esimene Ukraina kosmonaut Pavel Popovitš) õnnestunud grupilend innustas sama kordama kahe naiskosmonaudiga. Plaanide järgi pidid nad kosmoses teineteisele lähenema viie kilomeetri kaugusele. Hilisematel andmetel pidid kahte Vostokki juhtima Irina Solovjova ja Valentina Tereškova.

Volga-Valja oli ikkagi kõikidest parim kandidaat

Liisk langes 1963. aasta varasuvel. Kõigepealt loobusid peakonstruktor Sergei Koroljov ning lennuväekindral Kamanin kahe naiskosmonaudi üheaegsest lennust. Selle asemel otsustati orbiidile saata esimesse kosmonautide gruppi kuulunud Valeri Bõkovski ja üks viiest naisest.

Kes neist, oli kuni viimase minutini lahtine. Aina sagedamini kordusid nimed Tereškova ja Solovjova, kuid neist ei jäänud palju taha ka Valentina Ponomarjova. Lõplikult otsustas asja klassikuuluvus: 1961. aastal oli eelistatud proletaarset päritolu Juri Gagarinit õpetaja pojale German Titovile. Kaks aastat hiljem otsustati, et kosmosesse sõidab läbi ja lõhki tööline Valentina Tereškova ehk Volga-Valja, nagu teda hellitavalt nimetati.

14. juunil 1963 startis Baikonurist Vostok 5, pardal Valeri Bõkovski. Kaks päeva hiljem lendas orbiidile Vostok 6 ja viis ilmaruumi maailma esimese naiskosmonaudi Valentina Tereškova.

Esimene naiskosmonaut tegi 70 tunni ja 50 minuti ehk ligi kolme ööpäevaga 48 tiiru ümber Maa. See oli rohkem, kui kosmoses olid viibinud kõik toonased Ameerika Ühendriikide astronaudid.

Kutsungi Tšaika (Kajakas – toim.) saanud Tereškova lähenes orbiidil Bõkovski piloteeritud Vostokile viie kilomeetri kaugusele.

Lennu ajal vestles Tereškovaga ka parteijuht Nikita Hruštšov. See polnud muide kerge. Kaaluta olek oli naisele nii väsitav, et Tereškova kippus orbiidil vägisi magama jääma. Teda üritati äratada valgusesähvatustega ning lõpuks saadigi komsonaut nii palju ärkvele, et Hruštšovil õnnestus temaga paar minutit rääkida.

Esimene «kosmoseabielu»

19. juunil 1963. aastal maandus maailma esimene naiskosmonaut Kasahstanis Karaganda lähedal stepis. Kolm tundi hiljem maandus ka Valeri Bõkovski, sest Vostok 5 pardal hakkas streikima küttesüsteem.

Kuid Nõukogude meditsiinil oli esimese naiskosmonaudiga oma plaan. Neid huvitas, kas orbiidil käinud naine on võimeline sünnitama.

1963. aasta sügisel, 3. novembril abiellus Terškova kosmonaudiga number kolm ehk Andrian Nikolajeviga.

Hiljem on kinnitatud, et armastust nende vahel polnud, kuid abiellu tuli heita Hruštšovi nõudel ning peakonstruktor Koroljovi tahtel.

Nikita Hruštšov käis Moskva abielude registreerimise palees alanud ning hiljem Tähelinnas jätkunud pulmapeol aukülalisena.

8. juunil 1964 ehk varsti 40 aastat tagasi sündis kosmonautide abielupaarile tütar Jelena.

«Kosmoseabielul» polnud aga pikka iga – see lõppes ametliku lahutusega.

Edasine peaks olema paljudele vanematele ja keskealistele lugejatele tuttav. Valentina Tereškova sai kõrghariduse Sõjaväeinseneride Akadeemiast ning jõudis lennuväe kindralmajori aukraadini. Ta oli aastaid Nõukogude Naiste Komitee esinaine, rahvasaadik, mitme komitee ja liikumise juht. Praegu on ta ametis rahvusvahelises kultuuritöökeskuses Moskvas.

Ene Ergma soovis saada kosmonaudiks

Praegune Eesti riigikogu esimees Ene Ergma töötas 1977.–1984. aastani NSVL Teaduste Akadeemia Astronoomia Instituudis. Veeerand sajandit tagasi, noore teadlasena, võttis ta vastu pakkumise kandideerida kosmonaudiks.

«Soovisin end proovile panna ääretult põnevas ja uues maailmas. Tahtsin astronoomina tähtedele lähemale pääseda,» põhjendab ta toonast sammu. Kandideerimiseks pidi Ene Ergma täitma lihtsa avalduse, kuid paraku ei saanud ta sellele vastust. Hiljem kuulis Ergma, et tõenäoliselt ei olnud ta ankeet sobiv.

Kosmonaute nägi Ergma Moskvas Nõukogude Armee teatris, kus korraldati kosmonautikapäevi. Eestlannat pani toona imestama nende ootamatult väike kasv.

Kuuekümnendate «Valentina tvist» tõi Annely Adermannile edu

Esimesest naiskosmonaudist Valentina Tereškovast kui kultusobjektist loodi 60ndatel luuletusi ja laule. 1965. aastal laulis Poola neidude ansambel Filipinki menukalt «Wala twisti» (eesti keeli Valja tvist), mis aasta hiljem tõlgiti eesti keelde. Laul sai pealkirjaks «Valentina tvist» ning selle refrääni algusrida kõlas: «Valentina, Valentina, oled taevalik tähemiss!»

See ilmus koos nootidega ka väljaande «Laulge kaasa!» esimeses vihikus aastal 1966. Autoriks J. Janikowski ja tõlkijaks R. Tiit, laulu esitas toona Tiiu Varik.

1993. aastal laulis ETV võistlusel «Kaks takti ette» sama lugu Annely Labi-Adermann . «Laulu pakkus re˛issöör Jüri Pihel. Oli päris naljakas ja humoorikas esinemine,» meenutab TV3 ilmadiktor Adermann täna. Eriti on talle jäänud meelde sõnad: «Üks saab lilli ja teine viina. Kuid Valentina auks on tvist.»

Tulemata ei jäänud ka edu: publik hääletas noore neiu järjekindlalt enda lemmikuks.

Kosmoses on käinud 46 naist

Kuigi kosmoseprogrammide juhid kavandasid Tereškova teist kosmoselendu, ei jõutud selleni kunagi. 1969. aastal saadeti naiskosmonaudikandidaatide salk sootuks laiali.

Uuesti hakati NSVLis nais-kosmonautidele mõtlema 80. aastate algul. 1982. aasta 19. augustil startis Sojuz T-7, mille pardal oli ka 34aastane Svetla-na Savitskaja. Seitsmepäevase lennu ajal väljus Savitskaja esi-mese naisena avakosmosesse.

Ameerika Ühendriikides oli selleks ajaks alanud kosmose-süstikute aeg. Esimene nais-astronaut Sally Ride tegi süsti-kul Challenger lennu 18.–24. juunini 1983.

Aasta hiljem lendas kosmo-sesse taas Svetlana Savitskaja ning temast kuu hiljem teine naisastronaut Judith Resnik. Viimane hukkus oma teisel kosmoselennul koos Christa McAuliffe´iga 1986. aasta 28. jaanuaril, kui Challenger stardil plahvatas.

Järgmine venelanna, Jelena Kondakova startis 1994. aasta 3. oktoobril ja veetis orbitaaljaamas Mir pool aastat.

Kokku on internetilehekülje: www.iwasm.org andmetel olnud maailmas 46 naisastro- või kosmonauti kokku seitsmest riigist.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee