Õppima välismaale – miks mitte?

Vahetusõpilasena välismaal õppides elad tõenäoliselt vahetusperes. Sellel on plusse ja miinuseid. Suurim eelis on kindlasti see, et kohalik keel saab kiiresti selgeks. Keerukam on kohaneda võõra kultuurikeskkonna ja kohaliku perekonna kommete ja tavadega. Esialgu võib see tunduda päris raske, kuid mõne aja pärast oled kindlasti suutnud sisse elada ning hiljem vahetusaastale tagasi vaadates leiad, et see oli üks eredamaid mälestusi sinu elus.

Tavaliselt nõuab välismaal õppimine päris palju raha. Õnneks leidub mitmesuguseid fonde ning muid asutusi, mis on nõus heade õpitulemustega noori sponsima. Sinu õpinguid võivad toetada kohalik kool, vald, suuremad ümberkaudsed ettevõtted jne. Mõningatel juhtudel võib sind toetada ka riik, kus kavatsed oma õpinguid jätkata. Mõned vahetusorganisatsioonid pakuvad ka graafiku alusel osalusmakse tasumise võimalust. Nõutavad dokumendid on tavaliselt viimase koolitunnistuse kinnitatud koopia, soovituskiri, passipilt.

YFU-Eesti kaudu minnes pead kirjutama ka umbes 450 sõna pikkuse loo endast ja oma elust, perest (läbisaamisest omavahel), hobidest, koolist ning sellest, mis keeli oled õppinud, miks soovid aastaks välismaale õppima minna ja kuidas seda endale ette kujutad.

YFU-Eestis tegelevad sinuga põhiliselt vabatahtlikud, kes enamasti on vahetusaastalt naasnud noored inimesed. See on kasulik, sest endised vahetusõpilased oskavad su tähelepanu juhtida mitmesugustele probleemidele, millega reisi käigus võid kokku puutuda, ning oskavad jagada näpunäiteid, kuidas eluga võõral maal kiiremini kohaneda.

Õppimise maksumus on riigiti erinev, kuid arvestada tuleks 60 000–90 000 krooniga õppeaastaks. Osalemistasu alla ei lähe viisa tegemine, mõne maa puhul ka kooliõpikud.

OÜl Tokkroos on programm, mis võimaldab vanemate klasside õpilastel (vanuses 14–18 aastat) õppida välismaa koolides. Vahetusaja kestus on tavaliselt 3–11 kuud. Maksumus ulatub 58 000–100 000 krooni.

Gümnaasiumiõpilastele pakub stipendiume ka Briti Nõukogu.