Kümme eurolaulu enne finišisirget

Global Music Groupi vahendusel jõuab tänavu «Eurolaulu» finaali koguni kolm lugu. Kõiki tehti kaua ning neid on korralikult produtseeritud.

Firma esindaja Peeter Kaljuste sõnul oli veel üsna hiljuti küsimärgi all, kes ansambli Cardinals viimasel plaadil leiduvat nn. peidetud lugu «Turn The Tide» «Eurolaulul» esitama hakkab. Helikandjal laulab seda koos Cardinalsiga Liisi Koikson, kuid lauljatar pidi muusikalis «Grease» osalemise tõttu Eurovisioni võistlusest loobuma. Prooviti kaheksat solisti, enne kui valik jäi pidama ansambli Zone lauljal Vaike Hannustil. «Lugu on keeruline laulda, kuigi tundub, et see on lihtne. Nõuab suurt hääleulatust. Teised solistid ei sobinud. Mitte sellepärast, et ei saanud hakkama. Nad ei sobinud kõlaliselt,» kinnitab Kaljuste. «Turn The Tide» on rütmikas, korraliku biidiga lugu. Konkursiloost veelgi rütmikamat varianti, tantsuremiksi, peaks juba ka raadiost kuulda olema.

«I Wanna Stay» lõplik verisoon valmis möödunud neljapäeval. «Olen sellega väga rahul. Julgen öelda, et Celine Dionist, Christina Aguilerast ja Shakirast ei jää Ojamets põrmugi maha,» kiidab Kaljuste kantrilauljana tuntud lauljatari. «Airil on aga veel teistsu-gune, täiesti oma šnitt.»

Autor Raid Liiver on mees, kes kirjutanud sahtlisse umbes tuhat lugu. «Minu jaoks üks viimase aja suurimaid leide, väga hea ballaadikirjutaja,» ütleb Kaljuste. Ojamets ise ütleb, et seda voolava meloodiaga vokaalselt nõudlikku lugu polnud tal siiski raske sisse laulda: «Peaasi, et hääl on korras.»

Kolmas Global Music Groupi esitletav lugu «Tii» on setukeelne.

Priit Pajusaare sõnul polnud ei temal ega Glen Pilvrel kavas kirjutada eurolaulu. «Mõte tekkis ühe teise laulu tegemise ajal, siis hakkas aga tunduma, et see idee on maailmamuusika kategooria-sse kalduv, et see peaks olema lauldud mõnes eesti murdes. Ja et esitajateks peaksid olema noored, aga setu muttide häälega. Haige kujutelm, eks ju,» selgitab Pajusaar. Viljandi pärimusmuusikafestivali korraldaja Ants Johansoni kaudu leiti viisik Neiokõsõ ning Aapo Ilves kirjutas sõnadki ülikiiresti valmis.

Elavas esituses liitub neiukestega Peeter Jõgioja löökriistadel. Pajusaar usub, et «Eurolaulu» finaalis ilmuvad ekraanile ka laulu eestikeelsed subtiitrid. «Jutustab sellest, et ärkan hommikul kukelauluga, lähen väravast välja ja jätan selle lahti, et teisedki saaksid mulle järele tulla. Tore on minna ja vaadata, mis ilmas leidub, ning kõikjal on mul hea tuju ja meel,» vuristab Pajusaar ette vabatõlke.

«Kindlasti ei ole see mingi eurolugu,» väidab üks autoreid Lauri Laubre. «Ei ole selle mõttega tehtud ja üldse sattus konkursile viimase hetke otsusena.» Laubre põhjendab, et tegu pole tüüpilise, lihtsa, rõõmsameelse ja estraadikallakuga Eurovisioni-looga. Tegu pole ka magusa ballaadiga. «Laul on pisut kurblik, natuke raskepärasem ja üsna rocky. On kõvasti kitarri ja suuremat rokimürinat ning peaks kindlasti teistest lugudest eristuma. Meie eesmärk – kuna tänavu hääletab rahvas – on seda rahva peal testida. Võit meid eriti ei huvitagi, ehkki hasart tekib kindlasti.» Kas laulu lõplik fonogramm on juba valmis, Laubre ei avalda: «Peame kõigist reglemendis ettekirjutatud asjadest kinni.»

Lauri Laubre seisab veel ühe võistlusloo, mullu Eestit Eurovisionil esindanud Vaiko Epliku kirjutatud laulu taga. «See on üks Vaiko väga paljudest popkallakuga lugudest. «Dance» pole istunud tema oma bändide repertuaari ning loo valisin välja mina kui Epliku lugude kirjastaja. Vahepeal mõtlesime, et seda laulu võiks esitada Leedu laulja Mantas, kuid loobusime sellest. Eesti reglement näeb ette, et konkursil osalev laulja ei tohi osaleda ühelgi teisel Eurovisioni eelvoorul. Mantas aga osaleb Leedus. Kuid oleme ka Ewert Sundjaga väga rahul, noor ja andekas laulja, kes täidab ülesande suurepäraselt.»

Fred Krieger on Downtowni helisalvestusstuudio omanik, kes kirjutab ajaviiteks ka laule. «Lugu on peaaegu valmis. Demolindistuse kujul oli see nn. tüüpiline eurolugu, õigemini selliseks tehtud. Kuid pidasin pikalt aru ning otsustasin selle keerata ballaadivõtmesse,» sõnab Krieger. «Eristub nii teistest paremini ning mulle endalegi meeldib rohkem. Ambitsioone meeleheitlikult võidu peale mängida mul ei ole. Tahan, et oleks hea laul, mida kõlbaks ka aastate pärast kuulata.» Hatuna Narsavidze on varemgi «Eurolaulul» osalenud. Mullu esindas ta Eestit Jurmalas «Uue laine» konkursil. Sofia Rubina on edukalt osa võtnud televõistlu-sest «Kaks takti ette». Hatuna ja Sofia tulid kord stuudiosse tulevikuplaane arutama ning Fredil olid ideed, mis neiudele meeldisid. Krieger meenutab, et sõnad sai ümber tehtud viimasel minutil enne demovariandi sisselaulmist. Laulu sõnum, ütleb Fred, meenutab REMi pala «Everybody Hurts» – kui armastus on läinud, parandab haavu vaid aeg.

Teksti autori Jana Hallase sõnul on «What-ever You Say» tempokas eurolaul. «Vanas heas stiilis. Rütmikas, nii palju kui ma mäletan. See oli ju nii ammu!» naerab Hallas. Ta lisab, et laulu esitaja on neil endil küll teada, aga veel pole õige aeg seda avaldada. Alar Kotkas kinnitab, et laulu fonogramm on peaaegu valmis ja peaks olema kuulajatele äratuntav kui Pauluse-Laisaare-Kotkase käekirjaga looming. «Kes on esitaja, ei saa ma praegu kahjuks öelda,» vabandab temagi. «Lihtsalt ei saa. Võimalik, et see jääb viimase hetkeni üllatuseks.»

Laulukirjutajad-produtsendid harrastasid salapäratsemist ka paari aasta eest, kui punuti intriigi, kes küll ometi esitab Eurovisioni lõppvõistlusel Eestit üliedukalt esindanud laulu «Runaway».

Rootslaste kirjutatud loo oli demovariandis sisse laulnud üks autoreid, kuid kes saab laulu esitajaks Eesti eelvoorus, pole veel selge. Kindel on aga, et laulab mees. «Lugu on natuke sinna eelmise aasta Norra ballaadi kanti,» kirjeldab finaalivaliku teinud ˛ürii liige Meelis Kapstas. «Mitte ehk nii lüüriline, aga loomulikult voolav ning üks väheseid, mille refräänifraas jäi pärast telemajast väljumist kummitama. Nagu ka pealkiri «I’ll Give You A Mountain» (kingin sulle mäe), mis jäi teiste eurobanaalsustega võrreldes millegipärast kohe meelde. Ühesõnaga – tuntud Rootsi popkvaliteet.»

«Homme» on aeglane ja meloodi-line ballaad, mis seda kuulnute meelest täidab niši, mida varasematel eurolaulukonkurssidel täitsid Imre Sooääre ja Kersti Kuuse laulud. Kahjuks polnud Maarja-Liis Ilus eile telefonitsi tabatav, kuid muusikaringkondades kõneldakse, et laulule aitab lihvi anda Koit Toome, kes on aga praegu Soomes muusikali «Miss Saigon» proovides. Nädalavahetuseti on ta aga Eestis ja siis saabki «Homme» õige kõla.

Lugu, mille on produtseerinud taas Paulus-Laisaar-Kotkas, on paljudele raadio vahendusel tuttav. Üks autoreid Ithaka-Maria Rahula vabandas, et tal polnud ajapuudusel võimalik oma laulu loomislugu kirjeldada. Teine autor Tomi Rahula kinnitab, et laulu sünni käivitas inspiratsioon ning edasi kulges kõik «harilikku moodi». Pala jutustab mahajätmisest ning selle leiab ka Slobodan Riveri plaadilt «Surrounded».

14. veebruaril valitakse Kaunases televisiooni otsesaates laul, mis mais Istanbulis Leedut esindab. Kaks neist 15 palast, mis esikohale konkureerivad, on eestlaste sulest.

Leedu eurolaulu finaali jõudsid «Over» (viis Timo Vendt, sõnad Reno Hekkonens ja Lauri Laubre), esitaja Ruta, ning «Morning» (viis ja sõnad Vaiko Eplik), esitaja Mantas.

Ruta ja Mantas on noored lauljad, kes osalesid «Fizz Superstari» võistlusel. Neiu saavutas teise, noormees neljanda koha. Leedus valiti esmalt välja 45 laulu, mida tutvustati viies televisioonisaates. Igast saatest pääses edasi kolm paremat, mis võistlevadki 14. veebruaril. Eestlased sõidavad kohapeale uurima ja tahavad oma silma ja kõrvaga laulude edukuses veenduda.