Sündmused Eestis läbi 2003. aasta

Vaevalt jõudis Tallinna prefekt Kalle Laanet Postimehe veergudel kõmistada, et ta puhastab prefektuuri read ebaausatest ja laiskadest politseinikest, kui ta sõber, parem käsi ja võitluskaaslane Peeter Moora valetama kukkus.

Aseprefekt Moora väitis, et Tallinna linnavalitsus pidi talle ostma Kadrioru veerel toonase siseministri Ain Seppikuga ühte majja ligi 900 000 krooni maksva korteri, sest politseiamet talle ametikorterit ei pakkunud.

Ometi selgus, et politseiamet oli just Moora tarvis ostnud kolmetoalise korteri Lasnamäel, kuid mees oli selle ära põlanud. Loo muutis veelgi pikantsemaks asjaolu, et Moora elas samal ajal oma vanemate majas, millel Postimehe väitel kaks eraldi sissepääsu, tema naisele kuuluv korter Lastekodu tänavas oli aga välja üüritud.

Lõplikult nurka surutuna vabandas Moora valetamise pärast, taandus stressiga haiglasse ja astus abiprefekti kohalt tagasi. Et Moora oli ainult natuke ebaaus ja kindlasti mitte laisk, määras Laanet ta noorsootalituse juhtinspektoriks.

Seda alandust ei pea Moora kaua kannatama, sest kuni juulikuuni oli ta haiguslehel, puhkusel ja õppepuhkusel. Uuest aastast saab temast aga Tallinna ja Harju politsei ühendamisel tekkiva Põhja prefektuuri juhi nõunik.

Hea mainega Moorast sai järjekordne eesti politseijuht, kelle puhas renomee sai skandaali tõttu rikutud.

. Haridusminister Mailis Rand soovitas käreda pakase pärast koolidel näärivaheaega nädala võrra pikendada.

. Kultuurkapitalist 8,5 miljonit kasiinosse tassinud Avo Viiol sai lihtmenetluse kokkuleppega karistuseks kaks aastat ja kaheksa kuud vangistust.

. Politsei vahistas neegerlaulja Mike Emelai kokaiiniärisüüdistusega.

. Virumaal Tallinna–Narva maanteel treilerile ette sõitnud väikebussis hukkus viis inimest.

. Pärnu metanoolitragöödia põhisüüdlane sai Pärnu maakohtult viie aasta pikkuse vanglakaristuse.

USA survel tähistati Eestis esimest korda holokausti ohvrite mälestuspäeva.

Vahetult enne riigikogu valimisi kandis Isamaaliit hoolt, et ajakirjandusse jõuaks üks aastatevanune lugu. Siseminister Ain Seppikut süüdistati selles, et ta 1985. aastal Eesti ENSV Ülemkohtu kohtunikuna mõistis kolmeks aastaks alusetult vangi kolm punare˛iimi vaenanud 16–19aastast noorukit.

Väidetavalt oli kohtuprotsessil poliitiline taust ja kogu juhtum KGB lavastatud. Noorukitele pandi süüks eriti küünilisi ja jõhkraid huligaansusi: majaseintele nõukogudevastaste loosungite sodimist, Tallinnas Harjumäel «Linda» kuju täisjoonistamist ja Balti jaama naabruses asunud 1924. aasta kommunistlikust putšikatsest osavõtnute ausamba süütamist.

Tol ajal alaealised Peeter Bötker ja Toomas Ild said karistuseks kolm, Kaido Siider kaks aastat vabadusekaotust üldre˛iimiga kasvatusliku töö koloonias, Toivo Paabo aga kaks aastat vabadusekaotust tingimisi.

Hoolimata peaminister Siim Kallase soovitusest ministritoolilt lahkuda, keeldus Seppik sellest. Siseministri vastu algatas umbusalduse 28 riigikoguliiget, kuid asi kukkus läbi.

4. veebruaril astus siseminister Ain Seppik tagasi ja nõudis Eesti Päevalehelt ja Postimehelt 10 miljonit krooni kahjutasu.

Rünnakud Seppiku vastu olid üheks kiviks samas müüris ehk vahetult enne valimisi pidi Keskerakond taluma mitmeid taolisi süüdistusi.

. Enimexi postilennuk AN-28 kukkus alla ligi 100 meetri kaugusel Tallinna lennuvälja aiast kohe pärast õhkutõusu. Õnnetuses hukkus kaks pilooti.

. Väidetavalt 1000 naisega maganud 85aastane seksikirjanik Paul Tuhkur ilmutas oma autobiograafilise raamatu «Elu rõõmud».

. Prussakovi Rattaühing ühines Iraagi sõja vastase miitinguga Helsingis, Tallinnas USA saatkonna ees protestis sõja vastu 60–70 inimest.

Parlamendivalimised võitis poistebändiks ristitud Res Publica, kellel oli valimisjärgsel ööl ka põhjust kõige tulisemalt pidutseda.

Reval Park Hotelli kabarees tantsu löömiseks oli alust küllaga, sest 3. märtsil esimest korda riigikokku kandideerinud erakond sai valimistel enim hääli ja lõi sellega ülinapilt, kuid kindlalt Keskerakonda. Savisaare partei jäi juba mitmendat valimist järjest riigikogus opositsiooni.

Res Publica edust morn Keskerakond pidi leppima vaid sellega, et enim hääli kogus nende juht Edgar Savisaar.

Lisaks peaminister Juhan Partsile pääses esimest korda riigipiruka juurde ka Kreisiraadio paar Hannes Võrno ja Tarmo Leinatamm. Nad lubasid istungisaali tagumisest reast nalja viskama hakata. Kahjuks on üks aatemees, Võrno, teletöö tõttu juba riigikogust lahkunud.

Keskerakonda tabas märtsis üks löök teise järel. 4. märtsil vahistati altkäemaksu võtmise kahtlusega Tallinna abilinnapea Vladimir Panov ja paar päeva hiljem keerasid Siim Kallas ja Villu Reiljan Savisaarele selja ning sündima hakkas koalitsioon Res Publica, Reformierakond, Rahvaliit.

. Kümneid miljoneid Concordia Rahvusvahelise Ülikooli raha enda tarbeks kulutanud juhipaar Mart ja Mari-Ann Susi astusid ametikohtadelt tagasi.

. Res Publica lubas peale riigijuhtide personaalsetest ametiautodest ilma jätta ka kõik riigiametnikud. Tagantjärele võib nentida, et hea mees, kes lubabki...

. Kohtunik Ain Truu mõisteti süüdi ametiisikuna altkäemaksuvõtmises ja ebaseaduslikus vabaduse võtmises ning saadeti kaheks aastaks trellide taha.

. Tallinnas USA saatkonna ees laamendati ja pöörati tagurpidi saatkonna d˛iip. Vene noored protestisid Iraagi sõja vastu. Tegemist oli viimaste aastate ühe vägivaldsema ja agressiivsema meeleavaldusega.

Märtsis-aprillis levis maailmas tappev kopsuviirus ehk SARS. Lõuna-Hiinast levima hakanud ränk haigus jõudis kiiresti Kanadasse, Ameerika Ühendriikidesse ja Euroopasse, näiteks oli selle kahtlusega haigeid nii Soomes kui ka Rootsis.

SARSi-paanika puhkes ka Eestis. Märtsi lõpus suri Magdaleena haiglas intensiivravi osakonnas 26aastane mees, kelle haiguse kulg sarnanes äravahetamiseni tapva kopsuviirusega.

Viis päeva püstijalu kodus põdenud noor pereisa läks lõpuks 38kraadise palavikuga haiglasse, kus ta suri. Omaksed kahtlustasid küll SARSi, kuid kõik analüüsid näitasid, et mees põdes hoopis paragrippi.

Maailmas nõudis paljude meelest juba sajandi haiguseks tituleeritud SARS vähemalt 800 ohvrit. Suve lõpus teatati, et nii Kagu-Aasia kui ka Kanada on haigusest vaba. Hiljem on SARSi nakatunud vaid laboritöötajaid.

Mitu kuud pärast viiruse tippaega oletati, et talvel löövad SARSi õied taas õitsele. Õnneks pole nii läinud.

Vene teadlased on juba aastaid oletanud, et SARS võib olla uus biorelv. Seda on Saksa ajakirjanduses kinnitanud ka Hiina teisitimõtleja Wei Jingshong.

New Yorgis elav dissident juhib tähelepanu laialt levivatele kuulujuttudele, et SARS võib olla Hiina biorelvalaboritest välja pääsenud produkt.

esitas lennuameti peadirektor Toomas Peterson majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantslerile lahkumisavalduse. Põhjus – kaitsepolitsei kahtlustused, et Peterson on esitanud maksudeklaratsioonis valeandmeid. Intervjuus pärast vabastamist kinnitas Toomas Peterson, et ei pea võimalikuks riigiametnikuna jätkata. Mees pidas sõna ja avas sügisel Tallinnas Narva maanteel omanimelise kohviku.

tähistas 100. sünnipäeva revolutsioonäär Olga Lauristin.

Viimane eestiaegne kommunist on juubeli eel antud intervjuus öelnud: «Mälu vajaks remonti, aga mälusid ei remondita.»

36aastane Võrus elav baarmen Alar Sikk ja leedulane Saulius Vilius jõudsid maailma kõrgeima mäe, 8848 meetri kõrguse Mount Everesti (D˛omolungma) tippu Tiibeti aja järgi kell kolm päeval. Eestis tiksus kell siis kümnendat õhtutundi.

Sikk tunnistas hiljem, et ronis tippu vaid tänu tahtejõule ning enneolematule julgusele. Kokku oli ta koos Saulius Viliusega jalul 18 tundi jutti. Suurim takistus vahetult enne tippu oli 8600 meetri kõrgusel asuv astang ja redel.

«Sellel redelil on umbes kümme astet, mille Eestis võtaks iga poisike sekunditega. Aga meil võttis ootamine ja turnimine tunde,» rääkis ta. «Mõni alpinist jäi astmetele lausa jõuetult tukkuma.»

Peaministrilt sai Sikk vaid käepigistuse ja kingiks atlase – rahalise preemia vääriliseks riik tema mehetegu ei pidanud. Peale selle sai viis aastat alpinismiga tegelnud Sikk kasti viina ja maavalitsuselt raha.

Koos Sikuga käisid D˛omolungma ekspeditsioonil Ivar Lai, Raivo Plumer, Tõivo Sarmet, Boris Slepikovski, Margus Proos ja operaator Tõnis Lepik.

Eestlaste raskest ja emotsionaalsest teekonnast maailma katuseks nimetatud mäe tippu tegi Vahur Kersna suurepärase kuueosalise telefilmi.

toodi Eestisse karistust kandma esimesed kolm eestlast Tai vanglast: narkokullerid Mare Haabu ja Ervin Bernhardt ning palgamõrvar Hardo Kers.

Esialgsete kohtuotsustega said kõik eestlased peale Mare Haabu eluaegse vangistuse. Haabule määrati 50 aastat. Tänaseks on justiitsministeeriumi andmeil kõigi narkokullerite karistus kahandatud 15 aastale.

. Eesti põrus Eurovisioni lauluvõistlusel. Eestit Riias esindanud Ruffus ja Vaiko Eplik said 21. koha.

. President Arnold Rüütel pühitses 75. sünnipäeva. Sel puhul pakuti kõigile soovijatele Kadrioru lossiaias kringlit.

12. juunil esiuudisi valitsusehoones Stenbocki majas on juba nädal aega olnud uus elanik.

Nimelt kinkis peaminister Juhan Partsi tütar Pille-Riin isale juuni algul kiisupoja.

Kuna peaministril on pikad tööpäevad ja palju sõite, leidis viie nädala vanune loomake kodu valitsusehoone kümnetes tubades.

Tumehalli karvaga kassipojale tehti pesa Partsi ametiruumidesse. Päevasel ajal ta nina eriti välja ei pista, õhtuti saab aga kogu majas ringi liikuda. Novembri lõpul valitsuskriisi aegu ronis kassipoeg püünele ja jõudis ajalehtede esikaanele – temast sai kaval PR-vahend.

Kassi kohta räägitakse kiitvaid sõnu. Ta teab, kus on liivakast. Ent mitmed Stenbocki majas käinud inimesed on imestanud, et kallis mööbel seal veel nii hästi vastu peab.

. Pirita rannahoone juures tegi hädamaandumise treeninglennul olnud väikelennuk. Õnnetuse põhjustas propellerisse lennanud merikajakas.

. Kaitsepolitseiameti peadirektor Jüri Pihl sai riigiprokuröriks.

avati Tallinnas Kaarli kiriku kõrval Lähimineviku Okupatsioonide Muuseum.

. Ilmnesid praod uue Pärnu kontserdimaja seintes.

20. juuli hommikul istus profirattur Lauri Aus sadulasse, et teha kerge soojendustrenn. See jäi ta viimseks rattasõiduks, sest sirgel teel sõitis Ausile otsa napsutanud roolikeeraja.

Õnnetus juhtus Ausi kodust paarikümne kilomeetri kaugusel Aovere–Kallaste maantee 11. kilomeetril: purjus Uljan Remetsa juhitud Opel Ascona sõitis sirgel teel jalgratturile tagant otsa. Aus lendas kokkupõrke tagajärjel paarkümmend meetrit teelt välja. Uljanil tuvastati 2,43promilline joove.

«Miks just tema,» ei suutnud mõista Ausi suur sõber, profirattur Jaan Kirsipuu. «Lauri oli niivõrd hea inimene... Ta andis endast alati rohkem, kui vastu sai.» «Lauri mõtles alati kõigile, tema sõna polnud mitte «mina», vaid «meie»,» lisas Vello Ainsalu, Eesti koondise vanemtreener 1989–1992.

Traagiline sündmus vallandas pahameeletormi roolijoodikute vastu. Politseilt nõuti tõhusamat liiklusjärelevalvet ja rangemaid karistusi.

Ajakirjandusse ilmusid reklaamid, milles paluti jalgrattureist mööda sõita suure kaarega. Meediakärast oli ka abi, sest juuli lõpul kinnitas siseminister määruse, mille kohaselt alustas liiklushuligaanide ohjeldamist julgestuspolitsei eriüksus.

Uljan Remets pole seni Lauri Ausi lähedaste ees vabandanud. Ta on vaid politsei pressiesindaja vahendusel öelnud, et kahetseb juhtunut. Uljan Remets sai süüdistuse liiklusõnnetuse põhjustamises ettevaatamatuse tõttu, mille tagajärjel inimene hukkus. Süüdimõistmisel võib kohus Remetsa viieks aastaks vangi saata. Seni pole kohtuasi veel alanud.

Tallinnas juhtus

varahommikul roolijoodiku süül liiklusõnnetus telediktor Urmas Liiviga. Juhiloata Rayner kihutas Tallinna südalinnas BMWga punase tule alt läbi ja rammis Liivi juhitud sõiduautot. Rayneril (22) oli 2,3promilline joove.

. Presidendi kantselei direktor Tarmo Mänd tegi kaitsepolitseile avalduse, milles palus kontrollida, kas kantselei telefone kuulatakse pealt. Kaitsepolitsei ei tuvastanud presidendi kantseleis ebaseaduslikku pealtkuulamist.

. D˛omolungmal käinud mägironijate rühma liikmel Ivar Lail amputeeriti külma saanud sõrme- ja varbaotsad.

. Rahandusminister Tõnis Palts algatas maksuameti peadirektori Aivar Sõerdi tegevuse uurimiseks distsiplinaarmenetluse.

Keskerakonna kongress Tartus Raekoja platsil algas 9. augustil kell 10 rongkäiguga. Pärast lausvihma rulliti lahti loosungid ja raputati kuivaks plakatid. Rongkäigu ees sõitsid veoauto, ratsanikud ja uhke vanker, tagaosas lonkisid poroloonpeadega inimesed ja kõige lõpus ninasarvik, inimene sees, õhupall sarve küljes. Keskel kerkis kolonni kohale suur kunstmaterjalist kala. Küsijatele tehti selgeks, et tegemist oli Keskerakonna lõhega.

Edgar Savisaar istus Vilja Savisaare kõrval. Koduseis rõivais Maria Savisaar istus Mailis Repsi kõrval. Koit Pikaro kõrval istus Ain Seppik. Enn Eesmaa kõrval oli tühi tool. Rekordaplausi pälvis punase lipsuga Heimar Lenk, kes kutsus kõnes ütlema EL-ile ei. Rahvamehe juttu rebestas esimese kahe minuti jooksul kolm marulist heakskiiduaplausi.

Erakonna esimeheks valiti Edgar Savisaar 694 häälega. Peeter Kreitzberg kogus 324 häält. Euroopa Liiduga ühinemist puudutanud avalduse hääletamisel oli valida kolme võimaluse vahel. Ei’d pooldas 341, jaa’d 235 delegaati. Savisaare soovitatud «hääleta südametunnistuse järgi» kogus 227 häält.

«Mida me nende tulemustega peame tegema?» küsis istungit juhatanud Sven Mikser. Kongress protokolli ei kinnitanud. Kongressi meelsus võeti teatavaks. «Rahvas siin kongressil otsustas mitte olla poliitik,» ütles Savisaar.

Parteijuhi jaoks ebaõnnestunud kongress võis olla üheks suureks löögiks pikas reas, mis talle sügisel infarkti tõi.

. Peaminister Juhan Parts võeti euroturneel haapsallaste poolt vastu hüüetega: «Juhan Parts, jänes püksis!» ja «Juhan Parts, tule väitlema!»

Kohtla-Järve uppus tormivihmas (korraga sadas alla 131 mm ehk 1,5 kuu norm). NB! Euroopa vaevles samal ajal rekordkuumuses.

. Marss Maale lähemal kui eales. Tartu observatooriumi teadusdirektori andmeil oli vahemaa 55,76 miljonit kilomeetrit.

. Kell 10 katkes pooleks tööpäevaks telefoniühendus EMT sidevõrgus.

End harva rahvale ilmutav Urmas Ott naelutas vaatajad «Augustivalgusega» telekate ette Carmen Kassi, Mart Laari, Andrus Kivirähki, Edgar Savisaart, Hans H. Luike, Erki-Sven Tüüri ja Erkki Noolt küsitledes. Saatesse kutsututest loobus viimasel hetkel vaid ekspresident Lennart Meri, kelle asemel kutsuti Hans. H. Luik.

14. septembril otsustas Eesti rahvas, et tahab teiste Ida- ja Kesk-Euroopa riikide eeskujul Euroopa Liiduga ühineda. Hääletamas käis 554 751 Eesti kodanikku, jaa märkis hääletussedelile 66,92% valinuist.

Kõige optimistlikumad valijad olid Tartus ja Tallinnas. Tartus hääletas Euroopa Liitu astumise poolt 73% valijatest. Harjumaal oli pooldajaid 70, eraldi Tallinnas ja Järvamaal 69%. Kõige vähem ELi pooldajaid oli Ida-Virumaal ja Võrumaal, kus toetust avaldas alla 60% valijaist – arvud vastavalt 57 ja 58.

Tartu maakonnas Peipsiääre vallas oli ELi vastaste protsent Eesti kõrgeim: 76,05% hääletamas käinud 380 valla-elanikust. Peipsiääre valla keskuse Kolkja võiks ristida ümber ELi eitajate külaks, sest isegi lapsed kilkasid poe juures rõõmsalt: «Aga meil oli terve küla selle Euroopa Liidu vastu! Siin ei taha keegi Euroopasse!»

Tartus elav endine riigikoguliige Kalle Kulbok esitas vabariigi valimiskomisjonile protesti – talle ei meeldinud, et hääletussedelile pole kantud hääletusele pandud põhiseaduse muudatuse täpset sõnastus, seega rikutavat tema sõnul põhiseadust.

Kaebust ei rahuldatud ja järgmise aasta 1. maist on Eesti Euroopa Liidu üks 25 liikmesriigist.

. Uksed avas Eesti kalleima uuenduskuuri läbi teinud koolimaja. Klaaskatuse ja purskkaevuga Tallinna 21. kooli remont läks maksma 102,7 miljonit krooni.

. Selgus, et ehkki riigikogulane Hannes Võrno on juba kaks kuud põhitöökohast haiguslehel, juhib ta samal ajal telesaadet «Kes tahab saada miljonäriks?». Kaks päeva hiljem loobus kriitika alla sattunud Võrno tööst riigikogus.

. Rahandusminister Tõnis Palts esitas peaministrile tagasiastumispalve. «Minu tagasiastumise põhjus on sügavalt isiklik. Ma polnud valmis süsteemseks ja isiklikuks rünnakuks,» kinnitas Palts.

. Tallinna linnapea Edgar Savisaar sai infarkti.

20. oktoobril allkirjastati Estonia teatri valges saalis president Arnold Rüütli ja Pakterminali nõukogu esimehe Aadu Luukase paljuräägitud ühisprojekt – ühiskondlik kokkulepe. Allkirja andsid 38 osapoolt, ent näiteks Reformierakond, Keskerakond, Res Publica ja Eestimaa Ühendatud Rahvapartei alla ei kirjutanud. Suurt kõlapinda leidis leppe sõlmimine tänu Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei esimehele Tiit Toomsalule, kes ei varjanud pettumust hõbedakarva pastapliiatsi üle, mis ta presidendilt kingiks sai.

Terve kuu olid luubi all riigikogulaste kõikvõimalikud hüved. Ilmnes, et pooled rahvaasemikud liisivad esindustasude arvelt autosid. Selgus, et näiteks Janno Reiljan, kel juhiluba pole, liisib autot elukaaslasele kasutamiseks, esitades riigikogu kantseleile ka taksotšekke ja bussipileteid. Peaminister Juhan Parts kutsub erakonnakaaslasi kuluhüvitisi vastutustundlikumalt kasutama. Spiiker Ene Ergma loeb samuti sõnad peale.

. Otsustati, et tuleva aasta 7. veebruaril valib Eesti eurolaulu esimest korda rahvas, seda telefonihääletuse teel.

. Meedias ilmus seni ainus intervjuu supermodell Carmen Kassi ja narkoäris kahtlustatava Viktoria De Luna isa Viktor Kassiga.

. Advokaat Viktor Kaasiku kliendid teevad Rahva Raamatusse rõivapoe. Skandaali – raamatud või firmahilbud – jätkub kauemaks.

tappis põues kantud granaat Otepää ettevõtja. Endine politseinik, kahe lapse isa Toivo Vender sai silmapilkselt surma.

hommikul said vigastata kolm Iraagis olnud Eesti sõdurit. 23. oktoobril sai pihta veel üks sõdurpoiss.

Anu (Saagim) ja Liina (Tõnisson) läksid (Heimar) Lengi pärast riidu. Tüli põhjustas Keskerakonna seisukoht, et poliitik Lenk valigu – kas teha poliitikat või mängida Saagimiga telesaates «Ekskursioon» tola. Mõlemat korraga ei saa.

Küll iginoor filmidiiva Eve Kivi juba teab, mis meestele meeldib. Seekord oli näitlejatari silmarõõmuks Egiptuse aukonsul.

Rahvaliidu taganemine valitsusleppest ning uute nõudmiste esitamine tõid valitsuskriisi, mille tulemusel jääb tuleval aastal tulumaks langetamata. Vanemahüvitise ülempiiriks kehtestati 15 800 krooni.

Seitse kuud Eestit valitsenud koalitsioon 3R – Res Publica, Reformierakond, Rahvaliit – läks 17. novembril tülli, sest Rahvaliit ütles valitsusleppes sätestatud punktidest lahti.

Tulumaksust laekuva raha kavatses erakond suunata eelkõige lastetoetuste ja õpetajate palkade suurendamiseks, päästeameti rahastamiseks ja toimetulekupiiri kergitamiseks 500-lt 800-le kroonile kuus. Ka ei unustanud rahvaliitlased pensionäre, kellele nõudsid juba aasta algusest pensionitõusu.

Vastastikuste ultimaatumite ja teravuste vahetamisega kulgenud tüli kulmineerus Rahvaliidu ettepanekuga kehtestada ettevõtjatele ja kinnisvaraomanikele uued maksud, loobuda riigieelarve tasakaalust.

Kümme päeva kestnud valitsuskriis lahenes alles novembri lõpul, mil läbirääkimiste tulemusena otsustati tulumaksu langetamine lükata 2005. aastasse, vanemahüvitise suuruseks kehtestada kolm keskmist palka, esimese lapse toetust kahekordistada ja erinevate kulude katteks jagada veel 760 miljonit krooni.

Venemaa nõudis Eestilt kolme järeleandmist: 1. Kreml soovib, et Eesti loobuks USA valitsuselt kolimisraha saanud ja siiski Eestisse jäänud sõjaväelaste väljasaatmisest. 2. Nn. haridusleppe tühistamist. 3. Arnold Meri tagakiusa-mise lõpetamist.

Pensionid nelja aastaga 3000 kroonini: valitsus kiitis heaks kava suurendada keskmist pensioni nelja aasta jooksul ligi 1000 krooni, et viia see kooskõlla Euroopa sotsiaalhartaga.

Autoliisimisele piir ette: rahvaesindajate autoliisimine sai tagasilöögi, kui riigikogu vanematekogu seadis saadikute liisingu ülempiiriks 3900 krooni kuus ehk pool 7800kroonisest kuluhüvitisest.

20 000 õpetajat ja kultuuritöötajat nõudsid detsembri keskel Eesti kõigi aegade suurimas streigis riigilt kõrgemat palka. Sel päeval olid suletud paljud koolid, lasteaiad, muuseumid ja raamatukogud, ära jäeti isegi mitmed telelavastused.

Esimest korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos näitasid töötajad, et nad on suur jõud ja vajadusel suudavad riigis elu peaaegu et peatada.

Toompeal riigikogu hoone ees miitingul avaldasid meelt 3000 ja Viljandi kesklinnas vähemalt 400 inimest. Kokku ei teinud Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (edaspidi TALO) andmeil streigipäeval tööd ligi 20 000 pedagoogi.

Toompeal kanti loosungeid: «Maha Siim Kallas!», «Tahan elada kui Partsi kass!», «Oleme väärt vähemalt 1/4 riigikogu palgast!», «Madal palk on hariduse umbtee!», «Juhan, tule kooli, saad 5710 krooni!» ning «Maimets, Pomerants, Parts: märka õpetajaid!».

Toompeal olnud õpetajad soovisid, et nende keskmine palk peaks vähemalt võimaldama erialaraamatuid osta.

TALO juhatus andis riigikogu aseesimehele üle pöördumise, milles nõudis kõrgharidusega töötajatele vähemalt Eesti keskmist palka.

Peaminister Juhan Parts üritas veel päev enne streiki saada TALO juhtidega kokkuleppele, et suurmeeleavaldust siiski ei toimu, kuid õpetajate esindajad jäid enesele kindlaks.

Paar päeva enne jõule mattus Tallinn ja suur osa Põhja-Eestist lume- ning jäävaiba alla. Tallinnas istusid inimesed ummikutes kuni kuus tundi, taksosabad olid ligi kümnetunnised, Tallinna asemel maandusid lennukid Riias. Suur osa inimesi jõudis koju tavapärasest 3–4 tundi hiljem.

Kohus ennistas tööle maksu-ameti juhi Aivar Sõerdi, kelle rahandusminister Tõnis Palts oli vallandanud. Pool aastat kodus istunud Sõerd sai tööl käia vaid nädala, sest pärast maksu- ja tolliameti ühendamist on riigil lõpuks võimalik ta ka seaduslikult koondada. Aga ikkagi sai riik juriidiliselt läbimõtlemata otsuste tõttu põletada suure hulga raha.