Inimesed

40 aastat hiljem: kes tappis president Kennedy? 

Katrin Pauts, 22. november 2003, 00:00
USA noorim president John Fitzgerald Kennedy mõrvati päise päeva ajal sadade tunnistajate, politseinike ja eriagentide silme all. Saatuslik hetk on jäädvustatud filmilindile. Ent mis täpselt juhtus 22. novembril 1963 Texase osariigi metropolis Dallases, on ka 40 aastat hiljem suuresti mõistatus.

«Nüüd ei saa enam keegi öelda, et Dallas teid ei armasta!» sõnab Texase kuberneri John Connally abikaasa Nelly oma selja taha president Kennedyle. «Seda kindlasti mitte!» naeratab too, silmitsedes Dallase tänavaid ummistavat rahvamassi. Kurioossel kombel jääb see tõdemus tema elu viimaseks. Esimene lask kostab nagu ilutulestiku rakett. Seejärel raksatavad järgmised kaks.

Mis siiski juhtus tol päeval Dallases? Sajandi mõistatusele otsib tapatöö 40. aastapäeva puhul vastust iga endast lugu pidav USA meediakanal. Enim pühendutakse läbi aastakümnete kõige rohkem vaidlusi põhjustanud Lee Harvey Oswaldi teisele lasule ehk nn. imekuulile. Arutletakse, kas võimalikku vandenõusse võisid olla kaasatud maffia, Fidel Castro, CIA? Intervjuupalvete all ägab presidendi ainus elusolev vend Edward Kennedy. Sõna saab mõrtsuka vend Robert Oswald, kinnitades, et Lee tegutses omapäi.

Segadus teise lasuga

Miks Ameerika Kennedy põrmule ikka veel rahu ei anna, võtab kokku telekanali ABC esindaja: «On ju raske kohaneda mõttega, et presidendi tappis Oswaldi-sugune hädapätakas!»

Küsitluste järgi usub 80% ameeriklastest tänini, et Kennedy mõrv oli vandenõu. Pealtnäha on kõik selge. 1963. aasta lõpust kümne kuu jooksul mõrva uurinud Warreni komisjoni ligi 900-leheküljelise raporti järgi on mõrtsukas Lee Harvey Oswald. Komisjon järeldas, et Kennedyt tabas selga Oswaldi teine lask (esimene läks raporti põhjal mööda ja vigastas pealtvaatajat James Tague`i) ning samast kuulist sai haavata kuberner Connally. Raporti kohaselt oli «imekuuli» teekond säärane: kõigepealt tabas see Kennedyt selga ja väljus tema kõrist, tabas siis kuberner Connally paremat külge, läbis tema rindkere, väljus parema rinnanibu alt, jätkas teekonda läbi kuberneri parema randme ning haavas teda vasakusse reide.

Kahtlejad arvavad, et mehed said pihta siiski kahe kuuliga. Seda toetavat ka Zapruderi filmi analüüs, kus Connally keha pärast Kennedy ilmset pihtasaamist veel läbi kümnete kaadrite kolme sekundi jooksul paremale pöördumist jätkab, mis rängalt haavatud mehele olnuks väga raske.

Ka Connally ise uskus kuni surmani, et teda ja presidenti tabasid eri kuulid. Tema naine Nelly kinnitab New York Timesile: «Komisjonil polnud õigus. Nemad polnud seal. Mina olin.» (Samas ei nõustu naine vandenõuteooriaga ja arvab, et kõik lasud tegi Oswald.)

Aastapäevaks on telekanalid ABC News ja Court TV tellinud uurimuse, abiks tehnika viimane sõna. Värskelt digitaliseeritud Zapruderi film näitab täpselt hetke, mil Connally krae üles kerkib – märk kuulitatabamusest – ning kuberneri järgnevaid liigutusi. Ekspertide arvates on «imekuuli» teekond täiesti võimalik.

Vihmavarjumees ja teised

Ent kahtlejad usuvad endiselt, et vähemalt üks lask ei lähtunud õpikutelaost. 1978. aastal uuris uus komisjon ühe Dallase politseiniku mootorrattalt leitud ragisevat ja segast diktofonilinti ning tegi järelduse, et laske oli neli ja üks neist tuli Grassy Knollilt. Kui aga lint hiljaaegu uuesti läbi uuriti, ütles ekspert, et seal on «ainult palju müra, ei miskit muud».

Ent vandenõuteooriasse uskujail on varrukast puistata veelgi küsimusi. Üks tunnistaja on väitnud, et Oswald seisis tulistamishetkel hoopis õpikutelao uksel. Teistele tundub mõistetamatu, kuidas vaevu 90 sekundit pärast tulistamist nähti Oswaldi õpikutelao teise korruse kohvikus kokakoolat rüüpamas – kuidas sai mõrvar selle aja jooksul kuuendalt korruselt teisele, kui lift ei töötanud? Kuidas jõudis ta joogiautomaadi jaoks raha otsida, klaasi võtta ja istuda?

Kuidas suutis Oswald üsna kogenematu laskurina küllalt kehvast relvast sellise kiiruse ja täpsusega tulistada liikuvat objekti, mida osalt varjasid puud? Pealegi polnud Oswald ainus kahtlane tegelane Dealey Plazal.

Mitu fotot ja Zapruderi film näitavad tulistamishetkel presidendiauto kõrval kaht salapärast meest. Üks neist hoiab käes avatud musta vihmavarju, ehkki taevast ei langenud piiskagi. Vihmavarjumehe kõrval seisab tõmmu mees, kes justkui märguandeks viibutab paremat kätt.

On oletatud, et vihmavari ning käeviibe olid märguanne laskurile. Võimalik tähendus: esimene tabamus polnud surmav. Pöörasema oletuse järgi oli vihmavari maskeeritud relv, mis tulistas paralüseerivaid mürginooli – haav presidendi kõris olevatki nooletabamusest. Teisel fotol istuvad samad mehed rahulikult murunõlvakul, samas kui ülejäänud rahvas peata kanadena ringi tormleb. Veel ühel fotol näib kuubalase välimusega mees kasutavat raadiot.

Mitu fotot näitavad veel kaht kahtlast meest Grassy Knolliks nimetatud murunõlvakut piirava valge lipptara taga. Samast näeb üks tunnistaja tõusmas suitsupahvakat. Üks meestest hoiab käes vintrelvasarnast eset. Warreni raport ei puuduta eelkirjeldatud nelja tegelast sõnagagi.

Kas CIA varjab midagi?

Seegi pole veel kõik – kes olid «kolm hulkurit», kes vahetult pärast tulistamist raudtee ääres kinni võeti ja ülekuulamisele viidi? Politseinike vahel kõmpivad nirudes rõivastes mehed on jäädvustatud ka mitmele uudisfotole. Kuid raportid nende arreteerimisest on haihtunud nagu mehed isegi...

Aastal 1967 hakkas New Orleansi ringkonnaadvokaati Jim Garrisoni huvitama hämar kuulujutt, et president langes CIA organiseeritud vandenõu ohvriks. Ta jõudis välja kohtu-protsessini, kus tema oletused, tõsi, pihuks ja põrmuks tehti.

Selle aasta 24. novembri ajakirjas Newsweek on jutuks võetud Oswaldi Mehhikos käik 1963. aasta 28. septembril, kui ta käib Nõukogude Liidu saatkonnas ja väidab KGB agentidele, et teda püütakse tappa. Mida ta seal õieti tegi? Kas KGB kihutas teda presidenti mõrvama? Loo autor usub, et vastus peitub CIA arhiivis, ning süüdistab agentuuri dokumentide varjamises.

Aga kas me siiski teame, kes tappis presidendi?

Allikad: Warreni raport, William Machesteri «Presidendi surm», USA meedia, mitmed Kennedy mõrvale pühendatud internetilehed

Sündmused Dallases

Kell 11.37. Presidendilennuk maandub Dallases Love Fieldi lennuväljal.

11.50. 16 autost, kolmest bussist ja suurest hulgast mootorratturitest-politseinikest kortee˛ asub teele Dallase kaubanduskeskuse poole. Tänavaile on kogunenud ligi 200 000 inimest.

12.30. Presidendi must Lincoln Continentali limusiin jõuab Elm Streeti ja Houston Streeti nurgale, kus teeb järsu pöörde. Oswald tulistab õpikutelao VI korruse aknast kolm korda. Teisest lasust saab Kennedy surmavalt, kuberner Connally raskelt haavata.

12.32. Esimestena sündmuspaika jõudnud kaks politseinikku näevad õpikutelao töötajat Oswaldi teisel korrusel ega kahtlusta teda. Pool tundi varem on üks tunnistaja Oswaldi märganud VI korrusel.

12.35–12.36. Oswald lahkub õpikutelaost ja sõidab bussiga kahe kvartali kaugusele.

13.00. USA 35. president, 46aastane John F. Kennedy tunnistatakse Parklandi haiglas surnuks. Surma põhjuseks märgitakse ulatuslik laskehaav peas.

13.10. Politseinikud jõuavad vihjeid järgides õpikutelattu ja leiavad VI korruse nurgaruumist kolm padrunikesta ja vintrelva. Leitakse sõrmejälgi, mis hiljem omistatakse Oswaldile. Läbi otsitakse ka raudtee ümbrus ja Grassy Knoll. Asitõendeid ei leita.

13.15. Oswald laseb maha politseinik Tippiti.

13.30. Politsei seostab Tippiti tapmise Kennedy mõrvaga.

13.40–14.00. Politsei arreteerib kinosaali pagenud Oswaldi, kes ütleb: «Hüva, nüüd on see läbi.» Ta haarab revolvri, kuid ei jõua tulistada.

14.38. Lyndon Johnson vannutatakse Air Force One´i pardal Ühendriikide 36. presidendiks. Tema kõrval seisavad oma abikaasa verega määrdunud rõivastes Jacqueline Kennedy ja uus esileedi proua Johnson.

24. november: Dallase ööklubiomanik Jack Ruby tulistab Oswaldit tolle teel linnavanglast maakonnavanglasse. Oswald sureb Parklandi haiglas.

25. november: John Kennedy maeti 25. novembril 1962. aastal Washingtonis. Viimasel hetkel teatati Moskvast, et Nõukogude Kesktelevisioon, sealhulgas ka ETV, kannab matuse üle. Ülekanne Euroopasse sai võimalikuks tänu 1,5 aastat varem orbiidile saadetud satelliidile.

29. november: Lyndon Johnson kutsub mõrva uurimiseks kokku komisjoni ülemkohtu esimehe Earl Warreni eesistumisel (tema järgi nimetatakse komisjoni Warreni komisjoniks). Kümme kuud hiljem esitab komisjon raporti, et Kennedy mõrvas Oswald, kes tegutses kaasosalisteta.

Aasta 1992: Peaaegu kõik dokumendid avalikustati.

Zapruderi film

Kui Dallase ettevõtja Abraham Zapruder 22. novembri hommikul koju kaamera järele tõttas, polnud tal aimugi, et algul erutusest, hiljem šokist kergelt väriseva käega vändatud 26sekundiline amatöörfilm lööb tuntuselt mis tahes Oscari-laureaati. Zapruderi tunnistuse stenogramm Warreni komisjoni materjalidest:

«Õigupoolest mul polnudki kaamerat kaasas – arvasin, et mul pole nagunii lootust presidenti näha. Aga sekretär utsitas mind sellele järele minema... Kuulsin esimest lasku, nägin presidenti kummardumas, endal kõrist haaramas... Enne kui jõudsin mõtteid korrastada, kõlas teine lask, nägin, kuidas ta pea avanes, nägin verd, ja kõik tuli välja... Ma ei suuda sellest rääkida... (Siinkohal on stenogrammis märge, et Zapruder puhkeb nutma.)

Arvan, et kuulsin kahte lasku, võib-olla kolme... Minu meelest sai ta pihta teisest lasust... Hakkasin karjuma: «Nad tapsid ta!» Filmisin edasi, ei teagi, kuidas... Ei mäleta, kuidas minema sain... Kõndisin ja kisendasin. Vastutulijad hüüdsid: «Mis juhtus, mis juhtus?» Jõudsin oma kontorisse ja ütlesin sekretärile, et ta helistaks politseisse... Olin endast väljas. Istusin laua taga, kuni tuli politsei... Teadsin, et mul on midagi, aga mul polnud aimugi, kas sellest on abi.» Zapruder suri 1970. aastal vähki.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee