Uriah Heep rokib elu rõõmsaks

Olete ainus, kes Uriah Heepi algkoosseisust järele on jäänud. Kuidas on ansambel 30 aasta jooksul muutunud?

Meil on laval sama hea vunk ja üksteisemõistmine nagu alati. Oleme head sõbrad, tunneme mängimisest rõõmu. Suurimad muutused on toimunud muusikaäris endas. 1970. aastatel jagunes meelelahutus peamiselt muusikaks, spordiks ja moeks. Nüüd on noortel palju rohkem valikuvõimalusi – arvutid, rulasõit... Hulga raskem on nende tähelepanu köita.

Uutel bändidel on praegu märksa keerulisem läbi murda kui enne. Vanasti sõlmis plaadifirma sinuga lepingu viiele-kuuele plaadile. Koos artistiga kasvas ka plaadifirma. Nüüd jäävad paljud võrratud muusikud kahe silma vahele, sest võimust on võtnud rämpstoiduga võrreldav muusika.

Kas Uriah Heep mängib vanade hittide seas ka uusi lugusid?

Mängime vaid neid, mis on plaatidel olemas. Fännid ootavad Uriah Heepilt hitte – «Gypsy», «July Morning», «Easy Living» – ning me ei taha neile pettumust valmistada. Pole mõtet luua uusi asju, kui keegi teine teeb neid paremini. Endal mul oma repertuaarist lemmikut pole. Jäägu see fännide otsustada.

Mida loete oma bändi firmamärgiks?

Häid meloodilisi rokklaule, mida saab mängida nii akustiliselt kui ka elektripillidega. Kasutame palju Hammond-orelit ja laulame mitmehäälseid seadeid. Ka kitarri-sound on meil unikaalne. Ennekõike tahame süstida inimestesse elurõõmu ja optimismi. Meie ümber on niigi palju süngust, milleks seda veel süvendada.

Uriah Heepi tegelaskuju Charles Dickensi «David Copperfieldis» oli paras kelm. Miks ristisite ansambli negatiivse tegelase järgi?

Uriah on negatiivne, aga ka tugev. Teiselt poolt – ta nimi nägi trükikirjas hea välja, mis on bändile väga oluline. Pealegi on paljud fännid meie mõjul leidnud tee Dickensi juurde. Nii et ainult Uriah Heepi nimi on negatiivne, kõik muu on meil positiivne!

Kes on teie fännid?

Mis kõige huvitavam: meil on fänne igas vanuses, isegi 14–15aastasi. Noored on avastanud «Gypsy»-sarnased lood, mis näitab muidugi Uriah Heepi loomingu vastupidavust ajahambale. Fännikirju saame tänu interneti ja kodulehekülje olemasolule kõvasti, tuhatkond nädalas.

Olete pereinimene. Kas lapsed käivad samuti isa jälgedes?

Noorem poeg on alles kahe ja poole aastane. Talle meeldib kõik, mis ma teen. Vanem poeg on Ameerikas rokktrummar. Oleksin küll tahtnud, et ta hakkaks minu eeskujul kitarri mängima, aga mis sa teed! Ta on ihu ja hingega rokifänn.

Kuidas on pidev esinemine ja ringituuritamine eraelule mõjunud?

Tegelda aastakümnete viisi oma hobiga on maailma parim töö. Olen mänginud 47 riigis ja näinud, kuidas Uriah Heepi muusika inimeste hinge puudutab. Aga ma valetaksin, kui ütleksin, et see pole jätnud pitserit pereelule. Turneedel oled tahes-tahtmata kodust ära ja tunned abitust, kui seal on probleeme, mida sa lahendama ei pääse. Aga üldiselt pole asi hull. Eemalviibimine lisab suhtele värskust.

Uriah Heep esineb Tallinnas koos sama legendaarse Deep Purple’iga. Kuidas suhtute oma rivaali?

Hea bänd, meeldib mulle väga. Ritchie Blackmore oli vaimustav kitarrist ja ka ilma temata teeb Deep Purple endiselt kihvti muusikat. Aga tulge meid vaatama – te veendute, et Uriah Heep pole kohe kindlasti üksnes Deep Purple’i soojendusbänd!