Ruumi kujundamine on kui rätsepatöö

Moodsale või klassikalisele suunale on värskust lisamas näiteks mõjutused idamaadest, romantiliselt lopsakas mustriküllus või hoopis 70. aastate

retrohõng. Skandinaavia suurimatel disainimessidel on näha kõrgete peenikeste jalgadega mööblit ning läikivat polüesterpinda, seda küll tänapäevasemas vormis kui veerand sajandit tagasi. Minimalism pole kuhugi kadunud, kuid on muutunud soojemaks – metalli ja klaasi jahedusele on lisandunud puidu soojus ning teised looduslikud materjalid. Täiesti lubatud on panna omavahel kokku antiikmööbel ja moodsad tehnilised valgustid, minimalistlikus interjööris võib kauni aktsendina ilutseda rikkaliku dekooriga idamaine mööbliese.

«Kodu on pikaajaline investeering. Seetõttu ei vahetata sisustust samas tempos trendide muutumisega. Tundub, et ka see aeg on möödas, kus rohkem külalistega arvestati. Nüüd lähtutakse sisustamisel järjest enam iseenda vajadustest ja soovidest,» kiidab Sirje Kadalipp eestlaste meelelaadi muutust, kuid lisab: «Ega seepärast disaineri roll veel olematuks muutu. Võimaluste ja materjalide valik on nii suur, et paratamatult säästab ühe teejuhi kasutamine inimest väsitavatest eksirännakutest.»

Sirje Kadalipp pole kiitusega eesti kodudele kitsi. «Eestlastel on tegelikult täiesti hea maitse, pigem pabistatakse vahel isegi liiga palju, kas miski millegagi sobib või mitte. Ja see, et ehitaja pakutud odav lahendus enamikule eestlastele ei sobi, on juba ammu selge. Olen endalt tihti küsinud, kust see pärit võiks olla ja leidnud üpris lihtsakoelise seletuse – põhjus on meie kliima. Kodu rajamine on meie külmal ja niiskel laiuskraadil niivõrd tõsine ja kallis ettevõtmine, et seda ei saa ülejala teha.»

Sisustuse aabitsatõed püsivad muutumatutena. Neist peamine on kujunduse terviklikkus. «Kui ikka moodsa funk-maja akendest paistavad lopsakad klassikaliste kardinate kaared, pole tegemist just tervikliku lahendusega. Pigem võib kontrasti printsiibil sisustada vana hoonet modernse mööbliga ning samas eksponeerida vana arhitektuuri võlusid.» Sirje Kadalipp ei soovita kokku panna väga erineva hinnaklassi või kvaliteediga esemeid ja materjale: «Tähtis pole, mis stiil on valitud, vaid see, et valitud tee on lõpuni välja peetud.»

Kasulik on esemete kujundusliku ülesande sõnastamine. Lihtne asi õiges kohas on alati etem kui kallis uhke asi sobimatus koosluses. Miski saab olla dominant, miski peab toimima taustana. Liiga palju domineerivaid elemente hakkavad üksteist hävitama.

Sirje Kadalipp ütleb, et paljud inimesed pelgavad modernset interjööri, kuna see sõnapaar seostub nendele klaasi ja metalli külma kooslusega. «Modernne kodu on küll minimalistlik oma lihtsate vormidega mööbliesemete osas, kuid mitte külm. Looduslähedus on praegu kõige õigem märksõna – soojus saavutatakse ehedate materjalide ning sooja värvivalikuga. Kasutatakse väga palju naturaalset õlitatud puitu, looduskivi. Ka hetkel väga moes ehe betoon on oma välimuselt maalilisem ja soojem kui sile värvitud sein.»

Värvivaliku ühe praeguse suuna võtmesõna interjööris võiks olla sügis – tuhmid pruunid (kakao, pähklipruun) ja põnevad pruunikashallid toonid, oliivroheline, sinep.

Heleduseks erinevad loodusvalged ning tumeduseks erinevat tooni tumehallid ning värvi-varjundiga mustad toonid (rohekasmust, pruunikasmust jt.). Ning nagu erksad vahtralehed looduses, nii on aktsentvärvideks särav oranž ja punane. Punase toone on erilisest lõhepunasest kuni kõrbenud sügavpunaseni.

Vastupidi moekale sügisele on noorte seas kindlasti popp ka kevad – kunagine lillelaste värvigamma, triibud, lilled, suured mummud, helesinine, roosa, lilla ning rõõmus kollane. Üürikorterites ja noorte inimeste kodudes ning teismeliste tubades võiks see olla täiesti vahva lahendus. See suund on rohkem riidemoega haakuv ning tundub, et tegemist on siiski lühiajalisema hetketrendiga, arvab Sirje Kadalipp.

Alles hiljuti palju kasutatud punakad puidutoonid (kirss ja pöök) on asendunud valgendatud puiduga – valdav on valgendatud tamme kasutamine mööblitootmises. Lisaks on jätkuvalt väga moes mustjas-pruun wenge ja teised hallikaspruunid puiduliigid (pähkel, palisander). Vastandina õlitatud puidule on mööbli tootmises kasutusele tulnud jälle kõrgläikelised pinnad.

Tapeetide valikus on rõõmustavalt kasvanud bambustapeetide osa. Selle küllaltki kalli materjali võlu täidab oma ülesande ka ainult ühe seina kattena. Pabertapeetide kvaliteet on tänapäeval aga nii hea, et vinüültapeedid võiks küll juba unustada.

Uut kodu sisustades peaksid inimesed lähtuma kõigepealt enda tegelikest vajadustest. Eriti ruumide planeerimisel. «Meie inimesi on kaua kammitsenud ruumipuudus. Kui tüüpkorteritest välja pääseti, oli loomulik reaktsioon avatud ruumi vaimustus. Nüüdseks on avastatud, et toidulõhnad köögiga elutoas on ka võimsa õhupuhasti puhul paratamatud.

Paljud perenaised soovivad jälle eraldi kööki või planeeritakse selle sulgemise võimalus näiteks lükanduksega. Avatud köögi puhul võiks see olla elutoa suhtes nurga all või selle sopis, mitte täpselt diivani vastas.

Sisekujundaja Sirje Kadalipp: «Tihti küsitakse, kas sisekujundaja teise inimese eluruumi kujundades sinna kümnendat korda oma kodu ei kopeeri. Vastan, et ka minu enda kodu oleks erinevates kohtades teistsugune – ei saa ju sama võttega läheneda vanale või uuele majale, korterile vanas või uues hoones.

Kodude kujundamise parim võrdlus oleks ehk rätsepatööga: mis mõte on teha inimesele ilus moekas kostüüm või ülikond, mis talle ei istu ning milles ta ennast hästi ei tunne.

Iga kodu kujundamise eesmärk on leida parim lahendus just sellele ruumile ja sellele konkreetsele inimesele või perele. Loomulikult on raamid sisekujundaja maitse ja tervikutunnetus. Sisekujundajad on samuti väga erinevad, igaühel oma maitse ja eelistused, nii on ka tulemused põnevalt erinevad.

Kodude kujundamisel on loomulikult kõige olulisem hea kontakt kujundaja ja tellija vahel. See protsess peab kujunema ikkagi meeldivaks koostööks, mitte kujundaja või tellija diktaadiks.»