Nitrovolk sai buuliku eest dubinaaliga
«Raamat on nagu vundament, millele saab midagi uut rajada,» ütlevad vangide keelt ja elu uurinud Tõnu Tender ja Uno Ilm
Ligi 200 leheküljele on talletatud vangide sõnavara ja kombeid ning näiteid nende tätoveeringutest ja viimaste tähendusest.
«Aga keel muutub väga kiiresti ja seepärast ei saa slängile kunagi katust peale panna. Vanglakambrites on see ülimalt rikas!»
Ilm kogub vangide slängi aastast 1971, kui läks tööle range re˛iimiga Tambovi vanglasse.
«Valvuritel lubati ringi liikuda vaid kahekesi, sest aastakümneid kinni istunud retsidivistid ründasid neid sageli.»
Noor eestlane tahtis kohe esimesel tööpäeval näha vangide hierarhia mõnda juhti. Vanglaülema ette toodi viimane koos kaaslasega. Kaasvang pidi nimelt hiljem teistele kinnitama, et platnoi ei käinud valvurite juures peale kaebamas.
Näinud vanglajuhte, sülitas platnoi põrandale ja röögatas üle kabineti: «Ja s mentami ne razgovarivaju!» (Võmmidega ma ei räägi.) «Kui ülemus talle hüüdis: «Ära kiirusta!», käratas vang mulle: «Tõ, j.... i kozjol, ne ponjal?!» (Sina, läbin.... reetur (või miilits), ei saanud aru või?!)»
«Mul vajus suu lahti,» tunnistab Ilm üle 30 aasta hiljem. Kogenud vanglaülem õpetas siis noort kolleegi: pea meeles, et sellised mehed ei taha meiega sõnagi rääkida. Ilmal jäigi sestap üle vaid oma mälu usaldada ja vangide sõnavara sedakaudu kirja panna.
Ilm meenutab samas Tambovis aastakümneid trellide taga istunud retsidivisti, kes suutis mahlakaid väljendeid laduda vähemalt viis minutit jutti.
«Kogutu on huvitav ja lausa üllatusi täis,» seletab Ilm.
Tema sõnul on vangide keele vanim sõna «ment», millest on esimesi teateid juba aastast 1908. Umbes samast ajast on pärit ka vangla hüüdnimi «kamennõi meok» (kivist kott), kuid tänaseks on see ajalukku vajunud.
Toonast mahlast slängi sattus Eestisse siiski vähe, sest kurjategijad pole oma keelt kunagi talletanud. Paljudest Siberi vanglatesse sattunud eestlastest naasid elu ja tervisega koju aga üsna vähesed.
Eesti iseseisvumine tõi eestlased tagasi kodumaa vanglatesse. Seal sattusid kokku kõige erinevamad inimesed, kes omavahel siiski vaenu ja lööminguta hakkama said. Sellest ajast on pärit näiteks Tallinna Patarei vangla hüüdnimed «kivilaev» ja «riigihotell», kus istusid «kivilaeva kaptenid» ja «madrused».
1940. aastal segati vangid aga taas üle terve Nõukogude Liidu. Sel segasel ajal sattus vangislängi isegi ametlikesse dokumentidesse – näiteks sõna «koridortik» (majandusroodu vang). Ent kõige mahlakamad väljendid on Ilma sõnul pärit siiski aastaist 1944– 1991.
«Släng ehk ˛argoon oligi alguses puhtalt kurjategijate keel,» seletab filoloog Tõnu Tender.
«Veidi hiljem levis see kõikjale ning sai omakorda mõjutusi igapäevakeelest.»
Tenderi sõnul on eesti kirjakeeles vähe slängi – näiteks sõna «spikerdama». Samas on inglise keeles slängi hulgi. Meil on aga aastakümneid räägitud korralikku kirjakeelt ja seepärast on ˛argoon jäänud kitsastesse ringkondadesse.
Demokratisaator, dubinaal, tubinaal - valvuri kumminui
Ksiiva - vangide omavaheline ifreeritud kiri
Balanda, palanda - eriti lahja supp
Baladöör - vangla supijagaja
Kesser, ahv - toidupakk
M...i pudelisse ajama - aega surnuks lööma
Bit - hulkur, hulgus (praegu öeldakse nende kohta pigem bom˛(ik) või geoloog)
Kotipoiss - kotte ja taskuid pikakskasvatatud sõrmeküüne külge needitud ˛iletiga purukslõikav varas
Mastõrka, mastõrtik - end meelega vigastanud (sõrme, varba või käe maharaiunud või polte-mutreid alla neelanud) vang, kelle eesmärk on haiglasse pääseda
Ment - vangivalvuri tsaariaegne hüüdnimi, mis nüüd laienenud ka politseinikele
Blatnoi, platnoi - teistega julmalt käituv vang, kellest vanglahierahias on kõrgemal vaid «seaduslik varas»
Etakas, eta - etaminaal
Barbi - barbamüül
Nitrovolk, njuhhar - nitrolahusti, -värvi või -laki nuusutaja
Buulik - üle vanglamüüri visatud parfümeeriapudeli omaaegne nimi
Särin - kange tee
Ballonka - tühjakssaanud süsihappegaasiballooni põhjas olev mürgine vedelik, mida filtreeriti ning joodi
Rattarida, rattamass või rattad - uimastite nimi 1970–1980ndatel
Kommentaarid (0)