Inimesed

Nitrovolk sai buuliku eest dubinaaliga 

Allar Viivik, 4. oktoober 2003, 00:00
TRELLIDE TAGANT: «Vanglaelu ja vangide keel on rikkad ning muutuvad pidevalt,» teavad Tõnu Tender (vasakul) ning Uno Ilm, kes viimaste aastakümnete keele ja kombed raamatuks kirjutasid.Foto: Arno Saar
«Släng on nagu Tallinna linn, mis ei saa kunagi valmis,» kinnitavad keelemees Tõnu Tender ja aastakümneid vanglates töötanud Uno Ilm. Nende raamat «Trellide ja luku taga» võtab kokku Eesti 20. sajandi vangide keele ja vanglakombed.

«Raamat on nagu vundament, millele saab midagi uut rajada,» ütlevad vangide keelt ja elu uurinud Tõnu Tender ja Uno Ilm

Ligi 200 leheküljele on talletatud vangide sõnavara ja kombeid ning näiteid nende tätoveeringutest ja viimaste tähendusest.

«Aga keel muutub väga kiiresti ja seepärast ei saa slängile kunagi katust peale panna. Vanglakambrites on see ülimalt rikas!»

Pätt saatis vanglaülema pikalt

Ilm kogub vangide slängi aastast 1971, kui läks tööle range re˛iimiga Tambovi vanglasse.

«Valvuritel lubati ringi liikuda vaid kahekesi, sest aastakümneid kinni istunud retsidivistid ründasid neid sageli.»

Noor eestlane tahtis kohe esimesel tööpäeval näha vangide hierarhia mõnda juhti. Vanglaülema ette toodi viimane koos kaaslasega. Kaasvang pidi nimelt hiljem teistele kinnitama, et platnoi ei käinud valvurite juures peale kaebamas.

Näinud vanglajuhte, sülitas platnoi põrandale ja röögatas üle kabineti: «Ja s mentami ne razgovarivaju!» (Võmmidega ma ei räägi.) «Kui ülemus talle hüüdis: «Ära kiirusta!», käratas vang mulle: «Tõ, j.... i kozjol, ne ponjal?!» (Sina, läbin.... reetur (või miilits), ei saanud aru või?!)»

Kogutu on üllatusi täis

«Mul vajus suu lahti,» tunnistab Ilm üle 30 aasta hiljem. Kogenud vanglaülem õpetas siis noort kolleegi: pea meeles, et sellised mehed ei taha meiega sõnagi rääkida. Ilmal jäigi sestap üle vaid oma mälu usaldada ja vangide sõnavara sedakaudu kirja panna.

Ilm meenutab samas Tambovis aastakümneid trellide taga istunud retsidivisti, kes suutis mahlakaid väljendeid laduda vähemalt viis minutit jutti.

«Kogutu on huvitav ja lausa üllatusi täis,» seletab Ilm.

Tema sõnul on vangide keele vanim sõna «ment», millest on esimesi teateid juba aastast 1908. Umbes samast ajast on pärit ka vangla hüüdnimi «kamennõi mešok» (kivist kott), kuid tänaseks on see ajalukku vajunud.

Siberi vanglatest tulid tagasi vähesed

Toonast mahlast slängi sattus Eestisse siiski vähe, sest kurjategijad pole oma keelt kunagi talletanud. Paljudest Siberi vanglatesse sattunud eestlastest naasid elu ja tervisega koju aga üsna vähesed.

Eesti iseseisvumine tõi eestlased tagasi kodumaa vanglatesse. Seal sattusid kokku kõige erinevamad inimesed, kes omavahel siiski vaenu ja lööminguta hakkama said. Sellest ajast on pärit näiteks Tallinna Patarei vangla hüüdnimed «kivilaev» ja «riigihotell», kus istusid «kivilaeva kaptenid» ja «madrused».

1940. aastal segati vangid aga taas üle terve Nõukogude Liidu. Sel segasel ajal sattus vangislängi isegi ametlikesse dokumentidesse – näiteks sõna «koridorštšik» (majandusroodu vang). Ent kõige mahlakamad väljendid on Ilma sõnul pärit siiski aastaist 1944– 1991.

«Släng oligi alguses vanglakeel!»

«Släng ehk ˛argoon oligi alguses puhtalt kurjategijate keel,» seletab filoloog Tõnu Tender.

«Veidi hiljem levis see kõikjale ning sai omakorda mõjutusi igapäevakeelest.»

Tenderi sõnul on eesti kirjakeeles vähe slängi – näiteks sõna «spikerdama». Samas on inglise keeles slängi hulgi. Meil on aga aastakümneid räägitud korralikku kirjakeelt ja seepärast on ˛argoon jäänud kitsastesse ringkondadesse.

Allikas: Uno Ilma ja Tõnu Tenderi «Trellide ja luku taga – sissevaade Eesti kinnipeetavate 20. sajandi slängi».

Valik slängi
Vangi argielu

Demokratisaator, dubinaal, tubinaal - valvuri kumminui

Ksiiva - vangide omavaheline šifreeritud kiri

Balanda, palanda - eriti lahja supp

Baladöör - vangla supijagaja

Kesser, ahv - toidupakk

M...i pudelisse ajama - aega surnuks lööma

Bitš - hulkur, hulgus (praegu öeldakse nende kohta pigem bom˛(ik) või geoloog)

Kotipoiss - kotte ja taskuid pikakskasvatatud sõrmeküüne külge needitud ˛iletiga purukslõikav varas

Mastõrka, mastõrštšik - end meelega vigastanud (sõrme, varba või käe maharaiunud või polte-mutreid alla neelanud) vang, kelle eesmärk on haiglasse pääseda

Ment - vangivalvuri tsaariaegne hüüdnimi, mis nüüd laienenud ka politseinikele

Blatnoi, platnoi - teistega julmalt käituv vang, kellest vanglahierahias on kõrgemal vaid «seaduslik varas»

Narkootikumid ja alkohol

Etakas, eta - etaminaal

Barbi - barbamüül

Nitrovolk, njuhhar - nitrolahusti, -värvi või -laki nuusutaja

Buulik - üle vanglamüüri visatud parfümeeriapudeli omaaegne nimi

Särin - kange tee

Ballonka - tühjakssaanud süsihappegaasiballooni põhjas olev mürgine vedelik, mida filtreeriti ning joodi

Rattarida, rattamass või rattad - uimastite nimi 1970–1980ndatel

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee