Inimesed

Mis takistab inimestel töö üle rõõmu tundmast 

Ivar Sild, 14. august 2003, 00:00
SL Õhtuleht küsis tuntud inimeste käest, mis neile oma töö juures kõige sagedamini pingeid tekitab ja mis amet isegi stressihetkel enda omast hullem tundub.

Margus Viigimaa (kardioloog)

«Enim pinget tekitab minus ehk olukord, kui ma ei saa haiget aidata. Ja seda just siis, kui haige ei suuda majanduslikel põhjustel tagada oma ravi. Ning tihti ka siis, kui on näha, et ainus ravi oleks patsiendi elustiili muutmine, aga ta seda teha ei suuda, ja nii me vaatame tihti seda aastaid pealt ja üritame teda aidata. Sellest kõigest aitavad üle saada sport ja laulmine. Mängin palju tennist ning olen laulnud kooris. Lisaks armastan väga pikamaasuusatamist.

Füüsilist tööd ma ei karda, aga kindlasti ei tahaks ma teha tööd, mis eeldab n.-ö. hinge hoidmist. Näiteks psühholoogi amet.»

Jüri Arrak (kunstnik)

«Pinget tekitavad eelkõige ebameeldivad tellimustööd, mis ei vasta minu kunstilistele või poliitilistele tõekspidamistele, aga õnneks ma üldjuhul neid ka ei tee. Tavaliselt ma vabanengi stressist maalimise kaudu, aga kui juhtumisi peaksin üle töötama, siis lähen abikaasaga reisima.

Kindlasti ma ei taha teha sellist tööd, mis ei eelda vähimatki intelligentsi kasutamist. Näiteks Charlie Chaplini filmis mutri keeramine lifti taga. Samuti ei istu mulle vastutusrikkad ja poliitilised ametid nagu ministri või mingi juhi oma.»

Andrus Vaarik (näitleja)

«Ilmselt tekitab enim pingeid olukord, kui ettevalmistusperiood pole läinud nii nagu peab ja mul pole kultuurset ettekäänet lavale minemiseks. Kõige paremini maandab stressi niisuguse olukorraga hakkamasaamine ja loomulikult positiivne tagasiside publikult.

Ma ei tahaks küll ühtki ametit halvustada, aga ei kujuta ennast hästi ette riigikogus istumas. Vaat sinna ma lähen küll siis, kui olen täiesti alla käinud ja muud teha ei suuda. Ütlesin ma liiga julmalt?»

Krista Kaer (kirjastuse Varrak peatoimetaja)

«Kõige enam pinget tekitab ikka raamatu ilmumise protsess, sest sa ei tea kunagi, millal trükikojas masin katki läheb või midagi muud ette tuleb. Tavaliselt on ju ilmumine plaanitud esitluse-eelsele päevale ja siis palvetad, et jumala eest midagi ei juhtuks. Nagu raamat välja tuleb, pinge langeb. Kindlasti ei saaks ma hakkama suurt täpsust ja raha jälgimist nõudvate töödega, kus peaks mingeid pabereid täitma ja kellast kellani kohal olema. Õnneks on minu amet väheke loomingulisem!»

Doris Kareva (UNESCO Eesti peasekretär)

«Kõige pingsamad on ehk konkursieelsed olukorrad, kus mõned materjalid viibivad, selle taga aga seisab kogu Eesti võimalus, olgu siis tegu osalusprogrammiga, maailmapärandiga, loovstipendiumidega või mis tahes muu UNESCO poolt pakutavaga. Kes iganes on pidanud ootama ja kaaluma: jõuab – ei jõua, teab seda omast käest. Ja kui viimasel hetkel selgub, et asi tuleb üldse ümber teha, viskab pinge mõistagi lakke. Eriti kui ühe inimese taga on kinni teiste lootused. Stressimaanduseks lähen jalutama või katan laua. Viimase kuumalaine ajal tundsin tõsiselt kaasa Eesti Draamateatri vastas umbses linnukostüümis reklaamlipikujagajale.»

Rain Lõhmus (investor)

«Kõige rohkem tekitab stressi küsimus, kas ma teen õige otsuse või mitte. Aga üldiselt on igasuguse tööstressi vastu kõige parem tegelda millegi muuga, kas või spordiga. Arvan, et mulle ei meeldiks poliitik olla, sest siis ei saa ausaks jääda. Praegu ei sõltu minu otsustused mingi inimgrupi huvidest, pigem ikka minust endast.»

Asko Künnap (reklaamifirma Zoom artdirector)

«Paljude inimeste võimetus ennast kõrvalt näha. Kui turundajad, kes viis päeva nädalas oma aruannetes, turuuuringuis ja presentatsioonides möllavad, aeg-ajalt sammu kõrvale astuksid ja enda tegevust analüüsiksid, hoiaks iga asjaosaline oma elust ühe aasta võrra aega kokku.

Ega stressist ei vabanegi, aga jala kõndimine ja heade unenägude vaatamine aitavad tühirähklemisest üle olla. Paha ei tee ka südamega tehtud muusika ja raha peale mõtlemata lavastatud teatrietendus. Kui võimalik, väldiksin kindlustus-agendi ja automüügimehe rolli. Nimisõna «müük» võiks tähistada hoopis mingit Lõuna-Eesti võpsikus pesitsevat suuremat sorti närilist.»

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee