Päeva film: "Kabaree"/"Cabaret"

USA 1972

Rez^ii: Bob Fosse

Paljutõotava debüütfilmi "Armas Charity" (1969) järel valmis endisel tantsijal ja koreograafil Bob Fossel järgmisena muusikal "Kabaree". See osutus täistabamuseks. Film võitis ühtekokku kaheksa Oscarit, sh. parima rez^ii eest, Geoffrey Unsworth operaatoritöö, Ralph Burns muusika adaptsiooni, Liza Minelli naispeaosa ja Joel Gray meeskõrvalosa eest.

Film põhineb Joe Masterhoffi lavamuusikalil, mis omakorda valmis Christopher Isherwoodi mälestusteromaani "Hüvastijätt Berliiniga" alusel. See viib vaatajad 1931. a. Berliini, Weimari vabariigi lõpu- ja natsismi tõusuaega.

Tänaval peksavad pruunsärklased teisitimõtlejaid ja voolab veri, kabarees võib aga tantsu ja laulu saatel šampanjat nautida. Filmil on oma kindel süz^eeliin.

Loo jutustajaks on oma esimesi samme tegev kirjanik Brian Roberts (Michael York), kes Hitleri võimuletuleku eelõhtul saabub hirmude, fanaatilise vägivalla ja moraalse allakäigu linna - Berliini. Seal kohtab ta kabareetantsijatari Sally Bowlesi (Liza Minnelli). Nende armastuslugu kujunebki keskseks süz^eeliiniks.

Teiseks põhiliiniks saab kabaree ja sellega seonduv. Kit-Kati kabaree on nagu peegelpilt sellest maailmast, kuhu noormees on saabunud. Läbi kabarees ja ka selle ümber toimuvate muutuste kaleidoskoobi vaatleb minategelane nii enda kui ka oma saksa tuttavate osa sündmuste käigus. Sealjuures osutuvad kabaree muusikanumbrid tabavateks grotsekseteks kommentaarideks toimuvale. Paigutanud kabareenumbrid lavale ja eristanud need sel viisil põhitegevusest, muutusid need põhitegevusliini toetajaiks ja meenutavad koori rolli vanades antiikdraamades.

"Kabaree" osutus pöördeliseks muusikafilmide z^anris, tuues muusikali realismi. Selle laulu- ja tantsunumbrid on aga klass omaette.

Sally (Liza Minnelli) ja konferasjee (Joel Grey) laulavad sellest, kuis raha maailma pöörlema paneb.