JOOKSEVAD NII VIHMAS KUI KA PÄIKESES: Laupäeval käis maijooksu rajal kas jooksmas, kõndimas või kepikõndi tegemas 6500 naist.Foto: Tiina Kõrtsini
Inimesed
26. mai 2003, 00:00

Maijooksu kroonisid vihm ja 90aastane vanaproua Leida

«Oh ei, Eesti naised ei ole liiga rasvased. Natuke neil seda muidugi on, aga mitte ülearu,» võttis neiuke Lauluväljakul ühes telgis kokku selle, mis ta vahetult enne 16. maijooksu soovijatel rasvamõõtmisaparaadiga 10 krooni eest kindlaks tegi.

Olid need rasvaprotsendid, mis nad olid, seda rohkem naisi enne maijooksu võimelda vehkis. Vihma sadas ning seda just infotelgi näitsikud kõige enam kartsid. «Kui kell 12 vihma sadama hakkas, nii tuli siis naisi kohe vähem,» öeldi telgist. Kollaseid käepaelu oleks jätkunud isegi 8000 jooksjale, naisi kogunes aga vaid 6500.

Täpselt kell 13.30 käis üle Lauluväljaku kõmakas, mis naised ja lapsed kangeks võttis: üleliia vali stardipauk andis võistlejatele rohelise tee. Võistu läks seitset kilomeetrit jooksma umbes 150 naist.

Teine kõva kõmakas käis üle väljaku kümme minutit hiljem, kui rajale võisid minna jooksjad. Nende sappa võtsid käijad ning kõige lõpus lubati rajale kepikõndijad.

«Nüüd teen ära! Seisa korraks!» käsutas vihma trotsiv mees, seebikarp pildistamiseks näo ees, piirdelindi tagant oma startinud naist. Ta ei olnud ainuke. Lindi taga seisis sajus kümneid fotoaparaadiga mehepoegi ühe ja sama sooviga: saada üks klõps kodualbumisse. Pikalt ükski naine poseerida ei saanud, jooksjate tulv viis kõik koperdajad kaasa. Ja naisi oli nagu alati kohal seinast seina: oli soomlasi, lömmis õllepurgid käes, heatujulised ja valjuhäälsed, oli värviliste parukate ja täispuhutud kitarridega «rokimemmesid», oli naisi mõnekuiste imikutega, vankrite ja kärudega. Hoolimata tugevast vihmast kõndis üks naine rajal, pikk vihmavari suletuna näpus, juuksed ja dressipluus vihmast tilkumas.

«Põlv on veel kange, aga ma pean ettevaatlikult käima. Kui unustan jala tõsta, siis olen kõmmuli maas,» raporteeris maijooksu veteran ja kõige vanem osaleja, 90aastane Leida Sevruk poolel teel. Möödunud aasta jooks jäi tal vahele, ja seekord oli ta varuks võtnud kaks kõndimiskeppi – mitte rasvapõletamiseks, vaid toeks. Kuigi väsimus oli Leidal kontides, ei mõelnudki ta mõnede kombel «lõigata» või kõndi sootuks pooleli jätta.

«Ma pean ikka maa ära käima... Vaatan, ei tule ega tule seda lõppu,» naeris vanadaam ja pälvis kõigilt möödujatelt sooje pilke. «Kodus saab sauna,» ei olnud Leidal vihmasajust sooja ega külma. Mõne aja pärast sõidab vapper naine aga Norrasse rahvusvahelisele orienteerumisvõistlusele.

Kolmandat aastat järjest võitis maijooksu Maile Mangusson. Sel ajal kui enamik osalejaid juba koju oli läinud või loputas kana-wrapi tulise kohviga alla, saabus poole nelja paiku finišisse Leida. Seda koos oodatuima tegelase, päikesega.