Puitpõrand – looduslik ja tervislik

Naturaalne täispuitpõrand tundub jala all hästi soe ja kodune. Kui võrrelda näiteks vinüülpõrandakatete ja täispuitpõranda kasutusiga ja materjali maksumust, võib öelda, et täispuitpõrand on samaväärne paremate vinüülkatetega. Ehkki puitpõrandat on keerulisem paigaldada kui laminaatparketti, on sel mitu eelist.

«Puitpõrand elab ja hingab koos peremehega,» ütleb AS Puumarketi tegevjuht Raivo Olgo.

Kui Soomes kasutatakse puitu põrandate, vooderdiste ja ehituskonstruktsioonidena üks kuupmeeter elaniku kohta, siis Ida-Euroopas, sealhulgas ka Eestis, on vastav näitaja vaid 0,2-0,3 kuupmeetrit. «Kuid ka Eestis hakkab vinüülpõrandavaimustus tasapisi üle minema. Üha enam inimesi mõistab, et ennast tuleks ümbritseda võimalikult vähem keemiat sisaldavate materjalidega. Selles suhtes on puitpõrand näiteks väikelaste ja allergikute elamisse parim. Täispuitpõrandas on vähem kemikaale kui näiteks täispuitparketis, samal ajal on põrandalaud puitparketist 2–3 korda odavam,» kinnitab Olgo.

Teine puitpõranda suur pluss on tema võime majas omamoodi kliimaseadmena toimida. «Eestis vaheldub elamute niiskussisaldus periooditi. Puitpõrand imab sügisel-talvel õhust liigset niiskust, kuumal suvepäeval on põrand aga jala all meeldivalt jahe,» kinnitab Olgo.

Keskküttega ruumides, eriti väga soojades, võib puitpõrandasse tekkida kuivamispragusid. «Nendesse tuleks suhtuda kui omamoodi häirekella – inimesed sageli ei mõtle sellele, et keskküttega ruumis on õhk liiga kuiv. Nii põranda kui ka inimese enda tervisele on kasulikum, kui keskküttega ruumides kasutataks rohkem õhuniisuteid,» märgib Olgo.

Puitpõrand ei pea olema ainult lakitud, seda saab ka õlitada, vahatada või peitsida. «Kuusepuidust laud on tugevam kui männipuit,» tuletab Olgo koeraomanikele meelde. «Kõige koeraküünise- ja väikelastekindlam on korralikult lakitud kuusepuitpõrand.»

Kuna puitpõrand jälgib ruumide õhuniiskust, võivad põrandalauad kokku tõmbuda või paisuda. Seepärast tuleks osta standardiseeritud põrandalauad, kus eelkuivatatud puit on pärast hööveldamist kilesse pakendatud. Kiletamine tagab puidu niiskusesisalduse säilimise ja ühtlasi kaitseb laudu mehaaniliste vigastuste eest.

Teine standardiseeritud põrandalaua suur eelis on mõõtude täpsus. «Põrandalaudade paigaldamisel mängib juba kaks millimeetrit suurt rolli,» nendib Puumarketi tegevjuht. Kuna aga Eestil endal põrandalaua standard puudub, kasutab muist firmasid Põhjamaade standardit, mille järgi laua punniosa on veidi lühem kui soon. See tagab hilisemal kuivamisel puutepindade täpse kokkusobimise.

Enne põranda panekut tuleb lauad jätta 10–15 päevaks ruumi, kuhu nad paigaldatakse, samal ajal seda ruumi hästi küttes ja ventileerides. Kütta tuleks seni, kuni ka põranda alusehitis on kuivanud ja sise-õhu temperatuur püsiks vähemalt +15 °C. Kahanemispraod tekivad enamasti seetõttu, et ruumi või hoone niiskus on olnud alguses liiga suur. «Ka põranda alustalad peavad olema kuivada saanud, põrandat ei tohi hakata paigaldama äsja ruumi toodud aluskarkassile,» rõhutab Olgo.

Isekandva põrandalaua paksus peab olema vähemalt 21 mm, kui laagide suurim vahekaugus on 400 mm, ja 28 mm, kui laagide vahekaugus on 600 mm.

Enamlevinud põrandalaudade laius on 95, 120, 145 mm. «Mida laiem laud, seda suurem võimalus kuivamispragude tekkeks, sest mida suurem on laua maht, seda suurem on ka võimalik kahanemisprotsent. Seepärast tuleks laiu laudu paigaldades leppida võimalike kuivamispragudega või kasutada lamellidest kokkuliimitud laia põrandalauda.

Kogenud ehitajad teavad, et kuivamispragude vältimiseks tuleb vastse põranda laudu pärast esimest kütteperioodi n.-ö. pingutada. «Kuid meie kogemus ütleb, et kui ruum ja lauad on korralikult ventileeritud, siis hilisemaid kuivamispragude probleeme peaaegu ei teki,» kinnitab Olgo.