Inimesed

Vastlaennustus lubab Lauri Liivile pikki linu ja Kaire Vilgatsile pulmi 

Kristel Kirss, 4. märts 2003, 00:00
UUELE KATSELE: Päeva pikima liu teinud Lauri Liiv kihutab koos Nele-Liis Vaiksooga lauluväljaku nõlvast alla. Nele-Liis on rahul – Lauriga koos õnnestus viimasel kelguräbalal märksa kaugemale sõita kui uhkes üksinduses korraliku salvokaga.Foto: Andres Treial
Vanu vastlakombeid järgides selgus, et ansambli Family liikmetest võivad peagi pulmakelli kuulda Kaire Vilgats ja Susan Lilleväli, kõige pikemaid linu on aga loota Lauri Liivil.

Täna sööb Family küll hernesuppi ja kukleid, kuid mitte vastlapäeva, vaid Maikeni sünnipäeva puhul. Enne seda aga vaatab osa ansamblist Estonias «Vargamäe tõe ja õiguse» kontrolletendust. Seepärast peeti vastlapäev SL Õhtulehe palvel Tallinna Lauluväljakul ära juba laupäeval. Muusikute «perekonna» kelgutamisvõistlusel osalesid Maiken, Nele-Liis Vaiksoo, Susan Lilleväli, Lauri Liiv, Bert Pringi, Jarmo Seljamaa, Asja Krištofor ning Kaire Vilgats.

SL Õhtulehe vastlavein lisab kelgule hoogu

Kohtunikud Maarja ja Liis võtavad kohad sisse mäe all laulukaare juures, et tulemused rahvusvärvides lipukestega tähistada.

«See küll lõpuni vastu ei pea,» pelgab kelku pilguga mõõtnud Bert Pringi. Et sõidulusti kauem jaguks, otsustatakse üksmeelselt, et stardijärjekord sõltub kehakaalust.

«Miks mina? Ma ei mahu selle kelgu pealegi! Püha taevas!» protestib Nele-Liis, kuid Bert juba lükkab talle hoogu. «Oota... Ära!» mattub kelgusahinasse Nele-Liisi naeru ja hädakisaga segatud hääl.

Üldise naeru saatel viskub kelk umbes viie meetri pärast külili. Enne kõhuli mäele maandumist jõuab Nele-Liis õhus paar piuksugi teha. «Sa oled peaaegu võitnud!» hõikab Maiken itsitades, ent kohtunikud laiutavad kauguses vaid käsi. «Selle tulemuse juurde vist ei ole ikka mõtet lippu panna,» arvavad mäe otsas seisjad üksmeelselt.

Õige veidi pikema sõidu saavad Maiken ja Susan, viimasel kisub kelk vägisi puude poole. Just siis, kui Asja sõiduhoog on ansambli vaimustusest ohootama pannud, katkestab neiu sõidu. «Ta on alles alaealine, ta ei või veel veini juua,» teavad poisid, miks Asja ootamatult pidurdas. Pärast kolme esimest sõitu on selge, et kohtunikud on liiga kaugele laulukaare alla läinud.

Vilgats tuhiseb kas või merre välja

«Vilgats!» hõikab Lauri järgmise võistleja kelgule. Liug tuleb pikk – Kaire ületab lennukalt isegi ootamatult teele ette jäänud hüppeka. «Vilgats sõidab ümber laulukaare, merre välja!» möirgavad mäel olijad naerda. Kelk peatub alles laulukaare ees, peaaegu et asfaldil.

«Sabakont...» kurdab mäele jõudnud Kaire pükse puhastades.

Kairest kaugemale kihutab Bert ning kõige pikema sõidu teeb hoopis Lauri – seda vaatamata juba päris katkisele kelgule. «No nii, nüüd läheb Lauri veiniga ema juurde,» kahtlustavad tüdrukud, et neil tuleb suu sedakorda vastlaveinist puhtaks pühkida.

Mäele tagasi jõudnud Lauri teeb suurejoonelise ˛esti, pakkudes päeva lühima liu teinud Nele-Liisile võimalust ühes võitjaga kelguribal veel kord alla sõita. Koos Lauriga saabki Nele-Liis päris pikad linad.

Vanarahvas käis vastlapäeval külas

* Kuna vastlapäev on kasvusoodsal ajal (noorkuu), oli see vanarahva jaoks kõige populaarsem talvine sõnnikuveopäev. Vastlapäeva kombestik on suuremalt osalt seotud linakasvatusmaagiaga. Hilisemal ajal on see taandunud päeva meelelahutusliku tähtsuse ees. Siiski pidasid meie esivanemadki vastlaid tööde vahepäevaks.

* Sel päeval oli tavaks võtta ette mõni kaugem külaskäik, näiteks teise külasse. Mida kaugem siht, seda pikemad linad. Kes ära ei sõitnud, tegi kodus liupäeva nalja.

* Levinud olid igasugused liulaskmised, ree- ja saanisõidud. Kus mäge kelgutamiseks polnud, seal roogiti mõne veekogu jää lumest puhtaks. Kõik ikka selleks, et liu pikkuse järgi linakasv välja selgitada.

* Muhu saarel mängiti vastlapäeval jäähokiga sarnast sigade põlluleajamist. Selleks tehti igale lapsele ilusad puusead, mis tegelikult meenutasid pigem pühademune, kätte anti kepp, millega pidi «sigu lööma» ja nad merelahele ajama. Kuna palavatel suvepäevadel aeti vabalt põllul jalutavad sead merejahedust nautima, siis usuti, et neil lastel, kes talvel sellega hästi hakkama said, õnnestub see töö ka suvel paremini. Pärast mängu jäeti puusead merejääle.

* Lõuna Eestis narriti poisslapsi, kes vastla või kirilinnu kottiajamisest midagi kuulnud ei olnud. Maja katusele tiriti ämbritäis vett ning üks vallatu jäi sinna valvesse. Samal ajal räägiti kergeusklikule, et kotti räästa all avatuna hoides võib ta kirilinnu või vastla kinni püüda. Jutustaja ise pidi maja taga teesklema linnu või vastla tagaajamist. Sobival hetkel kallati kotihoidjale vesi kaela.

* Vastlapäeval ennustati ka mehele saamist. Selleks tuli pruudieas neidudel enda ette põrandale kont asetada ning siis koer tuppa kutsuda. See, kelle eest koer kondi haaras, võis peatseid pulmi oodata.

* Üks tuntumaid vastlakombeid on seotud juustega. Vastlapäeval lõigatud juuksed hakkavad eriti kiiresti kasvama.

* Tänapäeva on kandunud ka oa- ja hernesupi ning seajalgade söömise komme. Ainult karask on laste rõõmuks asendunud vahukoorekuklitega.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee