Lennuõnnetuse põhjustas metalliväsimus?

Enimexi lennuk AN-28 kukkus alla 10. veebruaril mõni minut enne kella kaheksat õhtul Tallinna lennuvälja lähedal. Õnnetuses said surma lennuki kapten ja teine piloot, vigastada mehaanik.

Lennuk kukkus alla nina ees lennujaama hoonest umbes kilomeetri kaugusele, sadakond meetrit lennujaama piirdeaiast välja. AN-28 parem tiib murdus õnnetuse ajal küljest.

Enimexi firmajuhid ja kindlustajad tahavad katastroofi põhjusena näha AN-28 võimalikku konstruktsiooniviga. Kuid Tehnikaülikooli transporditehnika professor Jüri Lavrentjev ei usu, et paljudes riikides aastaid kasutusel oleval lennumasinal võiks alles praegu mingi ohtlik viga ilmneda.

«Siin võib igasugustest konstruktsioonivigadest rääkida, mis kriisiolukordades ilmnevad, aga põhiline on see, et mootor ei tohi korralikult töötades plahvatada,» räägib Lavrentjev, joonistades tahvlile AN-28 turbiinmootori skeemi ja näidates, kust tuleb mootorisse õhk, kus põleb kütus ja mil viisil väljub heitgaas.

Lind lennukit ei hukutanud

Lavrentjev ütleb skeemi näidates, et kui mootorisse oleks sattunud näiteks lind, siis oleks ta seal juba enne mootori ohtlikesse piirkondadesse sattumist hakklihaks hekseldatud. «Linnujuttu ei tasu ajada. Pigem on üsna reaalne, et põlemiskambri asemel kandus mootorikütuse plahvatuse keskpunkt hoopis heitgaaside plekkväljalasketorusse, kus vähemalt fotosid uskudes tekitas päris suuri purustusi. Sisuliselt toimus sama, mis juhtuks siis, kui bensiiniga leili visata,» ilmestab õppejõud oma arvamust postilennuki allakukkumise põhjustest.

«Kuna parema tiiva tõstejõud kadus, kaldus AN-28 õhus paremale küljele ning lajatas vastu maad. Kui ta oleks olnud kõrgemal õhus, siis võinuks kõne alla tulla lauglemine ja korralik maandumine. Põhimõtteliselt saab seda marki lennuk lennata ka ühe mootoriga,» räägib Lavrentjev.

Professor märgib, et mootoris tekkinud väikesi täkkeid või pragusid silmaga tuvastada ei saa. «Kui mootoris oli metalliväsimuse märke, siis saanuks neid leida ehk röntgeniga, aga niisama vaadates neid ei näe.»

Kaitsemehhanism ei hakanud tööle

Ta lisab, et Estonian Airi Boeinguid vaatamas käies näidati lennukite tiibu, mis olid vähimagi täkke korral saanud uue tiivatüki.

«Enamasti on nii, et kui kuskil juba on näiteks mingi pragu, siis see alati suureneb ja lõpuks võibki õnnetuse põhjustada. Sellepärast asendavad lennufirmad vigased kohad pigem kohe uute detailidega,» kinnitab Jüri Lavrentjev.

Enimexi üks omanikke Gennadi Lazurin näitab plahvatanud mootori pilte ja ütleb, et stardihetkel oli postilennukiga kõik korras. «Enne iga lendu kontrollitakse kõik tööre˛iimid üle. Ka seekord ei avastatud midagi kahtlast. Me ei oska siiani arvata, miks mootor võis plahvatada,» ei taha ta spekuleerida juhtunu täpsete asjaolude üle.

«See on kindel, et üldiselt saaks taolise lennumasinaga õnnelikult maanduda ka ühe mootori töötades. Seekord jäi aga kõrgust väheseks. Ühe mootori seiskumise järel peaks umbes seitsme sekundi jooksul rakenduma kaitsemehhanism, mis vähendab seisma jäänud tiiviku õhutakistust, et lennuk terve mootori abil maandada,» seletab Lazurin.

Ta arvab, et vähese kõrguse ja napiks jäänud aja tõttu päästemehhanism tööle hakata ei jõudnudki. «Sellises olukorras ilmnes lennuki nõrk koht: madalatel kõrgustel kaitsemehhanism rakenduda ei jõudnud ja lennuk kukkus alla,» vihjab firma üks omanikest AN-28 oletatavale konstruktsiooniveale.

Lennuamet saadab Enimexi lennuki mustad kastid analüüsimiseks Moskvasse. Tallinna lähedal alla kukkunud postilennuki AN-28 õnnetuse uurimiskomisjoni liige Tõnu Ader on siiski juba praegu pidanud ennatlikuks väiteid, et seda tüüpi lennukeil või nende mootoreil võiks olla mingisuguseid konstruktsioonivigu.

Rasked õnnetused

1999. aasta 29. novembril tegi Enimexi lennuk AN-28 ES-NOF kaubaveolennul Rootsist Poolasse hädamaandumise Goleniowis heinapõllul 30 kilomeetrit sihtlennuväljast eemal. Lennukil lõppes kütus, sest lend oli halvasti ette valmistatud.

2001. aasta 23. novembril kell 18.31 kukkus Hiiumaal Kärdla lennuvälja lähedal alla Enimexi maanduma hakanud reisilennuk An-28. Lähenemisel Kärdla lennurajale kaotas meeskond lennuki üle kontrolli ega suutnud peatada selle vajumist: lennuk põrkas 1,76 kilomeetrit enne lennurada vastu soist pinnast ning purunes täielikult. 14 pardal olnud reisijast ja kolmest meeskonnaliikmest hukkus kohe üks reisija. Hiljem suri haiglas veel üks reisija, üliraskelt sai vigastada lennuki teine piloot, raskelt vigastada kapten ja üheksa reisijat. Uurimine tuvastas, et õnnetuse põhjuseks oli lennuki meeskonna ilmatingimustele mittevastav tegutsemine.

2002. aasta 21. aprillil hakkas riisilaadungiga Enimexi lennuk AN-72 ES-NOP Indoneesias Wamenas maandumisel lennurajal põrkuma, lennuki esitelik purunes ja veidi üle lennuraja otsa sõitnud õhusõiduk süttis. Indoneesia uurimiskomisjoni esialgsetel andmetel põhjustas õnnetuse meeskonna eksimus maandumisel.

2003. aasta 10. veebruaril kell 19.42 kukkus õhkutõusmisel Tallinna lennuvälja lähedal alla Helsingisse lennanud Enimexi postilennuk AN-28. Õnnetuses hukkusid lennuki kapten ja piloot, pardamehaanik sai vigastada.