ELAS MUUSIKAS: «Kaja elas ainult muusikas, ta arendas end igatpidi. Õppis kitarrimängu ja komponeerimisegi selgeks, käis hääleseade tundides. Kunagistest balletiõpingutest oli ka lavatantsus palju kasu, võis tantsutüdrukutega jalga visata ja spagaati lasta. Tegija, nii et vaata ja imesta. Minul oli aga miljon muud mõtet peas, suhtusin sellesse kõigesse kui meelelahutusesse,» tunnistab Kaja õde Ele Kõlar.Foto: erakogu
Inimesed
19. veebruar 2003, 00:00

«Me naeratasime, näis, et meil ei olnud midagi viga. Kaja oli vapper.»

«Kaja jäi haigeks, aga ta oli kohutavalt vapper. See, kuidas inimene parandamatu haigena elab aastaid nii, et kõrvalseisjad seda aimatagi ei oska, vajaks eraldi käsitlust. Teda võiks selle eest Guinnessi raamatusse panna. Sest keegi ei tea, mis toimus tegelikult,» räägib lauljatar Ele Kõlar oma varalahkunud õest ja duetikaaslasest Kaja Kõlarist. Täna oleks Kaja saanud 50aastaseks.

«Kogu see teema on niivõrd tabu, et keegi ei tea täpselt, kui palju nad minuga sellest rääkida saavad, ilma et nad mulle haiget teeks,» tunnistab Ele vaikselt ja mõtlikult. Ta möönab, et isegi head muusikutest tuttavad on aastaid hoidunud delikaatsetest küsimustest. Sest õe Kaja ligi seitse aastat kestnud võitlus lümfi- ja nahavähiga, mis algas pealtnäha tühisest kukkumisest veealusele kivile Kuuba rannal, oli ennastohverdav ja väga raske.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99