Postilennuk kukkus alla. 2 hukkunud, 1 haavatud

Esimesena jõudis sündmuskohale lennujaama päästeteenistus. Kell 19.48 sai Tallinna politsei korrapidaja numbrile 110 teate juhuslikult pealtnägijalt.

Ninali maa poole puu najal kõlkuvast lennukist leiti kolm meeskonna liiget, kellest kaks olid sel hetkel veel elus.

1966. aastal sündinud tehnik Sergei toimetati Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpusse, kus ta viidi õige pea intensiivsaviosakonnast üle traumatoloogia osakonda. Ta oli õnnetushetkel olnud lennuki kaubaruumis.

Teine esialgu õnnetusest eluga pääsenu, lennuki kapten Aleksandr (sündinud 1958) suri kiirabiautos, enne kui see jõudis haiglasse sõitma hakata.

Aleksandri ja lennuki teise piloodi Vladimiri (sündinud 1963) omastele teatati traagilisest sündmusest eile hilisõhtul.

Lennuk kukkus alla lennujaama hoonest umbes kilomeetri kaugusel, sadakond meetrit lennujaama piirdeaiast Tartu pool. Lennuki kabiiniosa purunes täiesti.

Lähemate elamuteni jääb õnnetuspaigast mõnisada meetrit. Lähedal on lennujuhtimiskeskuse torn, milles olnud inimesed nägid õnnetust pealt. Nad kirjutasid nähtu kohta seletuskirjad.

Pärast õnnetust piiras politsei ala sisse: lennuki juurde pääsemiseks tuli läbida kolm politseinike kontrollpunkti. Vraki juurde seati päästeameti bussi üles välistaap ja pro˛ektorid puu najal rippuvat lennukijäänust valgustama.

Lennuki juures käinud päästjate kinnitusel oli kütuselõhna selgesti tunda, kuid päästeameti pressiesindaja Priit Laose kinnitusel ei purunenud õnnetuse ajal kütusepaagid. «Arvatavasti tuleb lõhn mootorist,» arvab ta. Päästeoperatsiooni juhtiv Tallinna tuletõrje- ja päästeameti päästetööde juht Villu Ojassoo ei välista siiski plahvatusohtu. Selleks ongi ala sisse piiratud, et uudishimulikud sigaretiga plahvatust ei tekitataks.»

Enimexile kuuluva AN-28 lastiks oli pool tonni posti. Lennuk oli tõusnud regulaarsele lennule Helsingisse.

Esialgse versiooni kohaselt kukkus lennuk alla, sest paremas mootoris tekkis rike. Kohal olnud lennuameti juhid rõhutasid, et tegemist on veel esialgse versiooniga.

«Raja hõõrdetegur oli õnnetuse ajal ideaalilähedane. See tähendab, et rada oli täiesti puhas: lume- ja jäävaba,» kinnitab lennujaama juhatuse aseesimees Tõnu Mardo.

Ainsana õnnetusest eluga pääsenud Sergei seisund oli eile õhtul kolmveerand kümne ajal stabiilne. Kontakti- ja liikumisvõimeline mees viidi intensiivsaviosakonnast üle traumatoloogia osakonda.

Just saime pildid kätte – rindkere sisetraumaga läheb ta praegu reanimatsioonisaalist traumatoloogia osakonda,» ütles Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpuse intensiivosakonna valvearst Irene Kamenik SL Õhtulehele. «Tal on roided katki ja kopsupõrutus. Kopsuverejooksu momendil ei ole, kuid selle oht püsib. Mujal kehal on mitmeid põrutusi, kuid pindmisi verihaavu ei ole. Kui hullud vigastused tegelikult on, seda näitab täpsem uurimine ja ravi.»

Kameniku sõnul on rahustavaid süste saanud Sergei teadvusel, kuid šokis. Valvearsti sõnul kinnitas kannatanu, et on pärast õnnetust kogu aeg teadvusel olnud. «Aga ega ta täpselt situatsiooni ei tea,» kirjeldab Kamenik lennuõnnetusest ainsana eluga pääsenud mehe seisukorda.

Valitsuse pressibüroo direktori Daniel Vaariku sõnul luuakse tänasel istungil valitsuskomisjon lennuõnnetuse põhjuste uurimiseks.

Keskkriminaalpolitsei alustas juhtunu kohta kriminaalmenetlust karistusseadustiku § 425 tunnustel, mis on liiklusohutusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumine, kui sellega põhjustati inimese surm.

Lennuk on konstrueeritud Ukrainas

Antonovi büroos, aga Enimexile kuuluvad lennukid valmistati litsentsi alusel Poolas. Tiibade siruulatus on 22 meetrit.

Ilma tankimata võib see väikelennuk õhus olla 4 tundi ja vedada maksimaalselt 1750 kilo kaupa.

Õhku tõusmiseks vajab AN-28 vähemalt 400 meetri, maandumiseks 150 meetri pikkust rada.

Lennukiirus on 320 (maksimaalselt 350) kilomeetrit tunnis, maksimaalne lennukõrgus 4200 (7200) meetrit.

Oktoobris 1996 sõitis Enimexi õppelennul olnud AN-72 Tallinna lennuvälja maandumisrajalt väidetava tehnilise vea tõttu välja. Vigastada keegi õnneks ei saanud.

29. novembril 1999 tegi Poolas Szczecini lähedal hädamaandumise Enimexi AN-28 (pardakirjega ES-NOF). Lennuk purunes, pardal olnud kaks meeskonnaliiget ja reisija vigastada ei saanud. Õnnetuse põhjuseks oli kütusepuudus. Lendurid olid raha säästes tankinud vähem lennukipetrooli kui ilmaolud seda nõudsid.

21. juunil 2000 kukkus Pärnu jõkke lõbusõitu tegev Harkovis ehitatud vesilennuk Bekas. Hiljem suri haiglas 10aastane lõbusõidul olnud Kristjan ja Bekasi piloot – 61aastane Ernst Juhanson. Lennuk kuulus Enimexile, kelle vastu on algatatud kohtuasi.

21. aprillil 2001 kukkus alla, süttis põlema ja purunes Indoneesia Wamena lennujaamas firma AN-72 (pardakirjega ES-NOP). Pealtnägijate sõnul põrkas lennuk maandumisel kaks korda tagasi õhku, lennuki nina ei pidanud ülekoormusele vastu ja purunes. Pardal oli kolm meeskonnaliiget ja üks reisija. Keegi ei saanud vigastada. Purunenud lennuk blokeeris Wamena ainsa lennuraja ning takistas teiste õhusõidukite maandumist. Lennuõnnetuse põhjustas rahvusvahelise lennuohutuse internetilehekülje andmeil esišassii süsteemi häire.

21. novembril 2001 kukkus Kärdla lähedal alla AN-28 (pardakirjega ES-NOV). Pardal oli kolm meeskonnaliiget ja 14 reisijat. Hukkus reisija, 49aastane Jaan Alas, kümmekond inimest sai vigastada. Lennukis olnud 10aastane poiss ja 23aastane teine piloot viidi haiglasse väga raskete vigastustega. Poiss suri novembri lõpul teadvusele tulemata. Õnnetuse põhjustas piloteerimisviga.