Re˛issöör Peter Jackson nõuab «Sõrmuste isanda» teise filmi -- «Kahe kantsi» vaatajalt kodutööd

«Ma tean, et New Line’i stuudio oleks eelistanud väikest meeldetuletust,» ütleb 41aastane Jackson, kes räägib rõõmsalt uusmeremaa aktsendiga ja kiikab välja juuksepusa ja taldrikusuuruste prillide tagant. «Kuid minu meelest on see liiga televisioonilik. Arvan, et vähe on neid, kes lähevad «Kaht kantsi» vaatama, ilma et oleksid eelmist osa näinud. Kui te ei viitsi laenutada «Sõrmuse vennaskonna» videot, pole mõtet kinno minnagi.»

Vähe leidub re˛issööre, kes käsiksid oma filmist eemale hoida. Kuid Jackson on läbi ja lõhki purist. Talle pole «Kaks kantsi» mitte «Sõrmuse vennaskonna» järg, vaid lihtsalt kolmetunnine teine vaatus üheksatunnisest eepilisest triloogiast «Sõrmuste isand». Viimatimainitu edu on andnud Jacksonile kõvasti enesekindlust.

2001. aasta novembris oli uusmeremaalane silmanähtavalt närvis. Tema vändatud «Sõrmuste isanda» triloogiat peeti kinokunsti ajaloo riskantseimaks ettevõtmiseks. Inglise kirjaniku J.R.R. Tolkieni saagal põhinevad filmid vändati kõik korraga 15 kuu jooksul. Võrdlemisi vähe tuntud re˛issöörile, kes seni oli teinud väikese eelarvega, teadlikult halvamaitselisi filme, usaldati nüüd 270 miljoni dollariline eelarve. Triloogia läks lõpuks maksma 310 miljonit. «Vennaskonna» läbikukkumise korral oleks Time Warneri konglomeraati kuuluval New Line’i stuudiol olnud taskus veel kaks tiksuvat pommi.

«Enne esimese filmi ekraaniletulekut elasime ääretu surve all,» tunnistab Jackson. «Me ei rääkinud sellest, kuid pingeid oli tunda iga päev.» Risk tasus end ära. «Vennaskonnast» kujunes «Harry Potteri ja tarkade kivi» järel 2001. aasta edukuselt teine film. See tõi sisse 860 miljonit dollarit, teenis 13 Oscari nominatsiooni ja võitis neli kuldmehikest ning tegi Jacksonist Uus-Meremaa George Lucase.

«Vennaskond» esilinastus vaid kolm kuud pärast 11. septembri terrorirünnakut. Vana head moraalset selgust janunevat publikut puudutas hea-kurja võitlus. Kui 1950. aastate lugejad tõmbasid paralleele «Sõrmuste isanda» ja Teise maailmasõja vahel ning 1960. aastatel rõõmustasid hipid Tolkieni rahumeelsete kääbikute üle, siis uus põlvkond hindab kirjaniku nostalgilist järelehüüet kadunud maailmale, väljamõeldud minevikule, mis oli ühtaegu idülliline ja jõhker.

«Mullu kartsime, kas stuudio jääb ikka ellu. Tänavu muretseme, kas publikule meeldib «Kaks kantsi» samavõrd kui «Vennaskond»,» tunnistab Jackson. Kassanumbrid näitavad, et põdemiseks pole põhjust. Kuid «Kaks kantsi» on hoopis teisest puust kui triloogia esimene osa.

«Vennaskonnas» käis tegevus ruttamata ja sordiini all, kuid nüüd pulbitseb ekraan action`ist. Võitlusse astub koguni võlur Gandalf (Ian McKellen). Neid, kes hindavad Tolkieni poeetilisust ja filosoofiat, võib «Kahe kantsi» kõrgtehnoloogiline grandioossus jahmatada. «Kui eriefektidele pannakse nii suurt rõhku, on paratamatu, et loo luulelisus ja intiimsus väheneb veidi,» ütleb Aragorni kehastav Viggo Mortensen.

Uus hiigelfilm viib vaataja nii Uus-Meremaal filmitud Keskmaa lumistele puutumatutele mäetippudele kui ka mudelite ja arvutite abil rajatud Isengardi linna. Sõrmuse vennaskonna liikmed on pärast Boromiri surma laiali pillutatud. Aragorn, Legolas (Orlando Bloom) ja Gimli (John Rhys-Davies) satuvad Rohani kuningriiki, mille kuningas on langenud kurja Sarumani (Christopher Lee) mõju alla. Kääbik Frodo (Elijah Wood) ja Sam (Sean Astin) avastavad, et neid ajab taga Sõrmust ihaldav salapärane Gollum-Guglunk (Andy Serkis). Ükski vennaskonna liikmetest pole siiski unustanud oma peamist ülesannet – hävitada maksku mis maksab Sõrmus, enne kui Sauron pääseb selle abil maailma valitsejaks.

«Kahe kantsi» võtmestseen on äge ja verine lahing, kus Aragorn asub inimkonna tuleviku nimel võitlusse Uruk-hai sõdalaste armaadaga. Tolkien ise pühendas lahingule vähe trükipinda. Re˛issöör Jackson ei salga, et «Kaks kantsi» irdub originaalist rohkem kui ülejäänud kaks triloogia osa. «Teadsime väga hästi, et teeme filme nii tõsistele Tolkieni fännidele kui ka kõigile teistele,» ütleb lavastaja, kes kirjutas stsenaariumi koos Philippa Boyensi ning oma laste ema Fran Walshiga. «Algul oli selline köielkõnd raske, kuid siis loobusime ekspertide peale mõtlemast. Kui film on hea, antakse meile andeks ka kõige hullemad roimad raamatu kallal.»

Tänu stsenaristide söakusele on «Kahes kantsis» lisaks verele ka silmailu. Haldjaprintsess Arwenit (Liv Tyler) Tolkieni originaalis ei kohta. Film tõstab esile tema ja Aragorni armuloo, mis põhineb triloogia lisal. Lembestseenid vändati mullu suvel. Ehkki enamik triloogiast sai ühekorraga linti, on Jackson teinud nii «Vennaskonnale» kui ka «Kahele kantsile» lisandusi. Näiteks jäi talle ka pärast poolteisekuulisi lisavõtteid tunne, et puudu on stseen, mis ühendaks kõik «Kahe kantsi» tegevusliinid. Siis kirjutasid Boyens ja Walsh kääbik Samile monoloogi, kus too ergutab Frodot oma missioonile truuks jääma. «Maailmas on headust, ja selle eest tasub võidelda,» ütleb Sam. Algul pidasid stsenaristid seda lauset liiga läägeks. «Kas ei kõla mitte George Bushi moodi?» kahtles Boyens. Nüüd aga võib Sami monoloogi pidada üheks filmi kõrghetkeks.

Küsige Jacksonilt, kuidas on «Sõrmuste isand» tema elu muutnud, ja ta küsib vastu: «Mis elu?» Nii temal kui ka Fran Walshil on viimased viis aastat kulunud triloogia tähe all. Ehkki nad pole abielus, on neil kaks last – kuueaastane Kate ja seitsmene Billy – ning vana maja vaatega Uus-Meremaa pealinna Wellingtoni lahele. Paar tutvus 1987 Jacksoni debüütfilmi «Halb maitse» ülevaatusel. Mida Walsh nägi mehes, kelle võigas õudukas rääkis inimsööjatulnukatest? «Küllap võitis mu südame stseen, kus süüakse aju,» ütleb Walsh, kes toona kirjutas televisioonile ning kes jagab Jacksoni surmapõlglikku huumorimeelt.

Paari esimene koostööfilm, tõestisündinud mõrvalool põhinev «Taevalikud olendid» (1994) pälvis Oscari nominatsiooni. Hollywood palkas Jacksoni lavastama õuduskomöödiat «Hirmutajad», mille peaossa valiti Michael J. Fox. Erilist kasumit see ei toonud, kuid võimaldas Jacksonil lisada arvutiosakond oma eriefektide firmale Weta Workshop. Lootes uut divisjoni rakendada, hakkas re˛issöör vaagima uut fantaasiafilmi. «Fran muudkui kordas, et selle filmi prototüüp on «Sõrmuste isand» ja kui me midagi paremat välja ei mõtle, siis ei tasu proovidagi.» Elukaaslased järeldasid: miks siis mitte «Sõrmuste isand» ise?

Jackson ja Miramaxi boss Harvey Weinstein hakkasid kavandama Tolkieni triloogia kaheosalist ekraniseeringut. Siis aga lõi Weinstein kulude koha pealt põnnama. Sama tegi Jackson, kui produtsent pani ette suruda triloogia ühte filmi kokku. 1998 lubas Miramax re˛issööril minna teisi stuudioid kosima, kuid üksnes kahel tingimusel. Ostja peab 72 tunni jooksul tasuma Weinsteinile projektile kulunud 12 miljonit dollarit ning produtsendile tuleb tagada viiv protsenti brutokasumist.

Õnneks suutis Jacksoni vana sõber ja ühtlasi New Line Cinema juhttöötaja Mark Ordesky «Sõrmuste isandat» oma ülemustele ahvatlevana serveerida. «Seda raamatusarja teadis ju terve maailm. Reklaam oli juba tehtud,» seletab Ordesky. Vändates kõik kolm filmi korraga, saab kõvasti raha kokku hoida, arutles New Line. Enamik staare soostuks terve paketi eest vastu võtma poolteise filmi palga. Produktsioonikulusid aitab all hoida rahvusvaheliste õiguste müük.

Loomulikult pidas Jackson New Line’iga maha mitu võitlust – nii filmide tavatu pikkuse kui ka «Vennaskonna» lõpu üle, mis stuudio meelest pidanuks olema märulirohkem. Lahingud tasusid end ära. Filme on saatnud meeletu menu. Jacksoni pangakontole kandub üle kümme protsenti triloogia kasumist. Enamiku sellest pumpab ta oma isiklikku ärisse. Lisaks eriefektide stuudiole on Jacksonil Wellingtonis ka produktsioonifirma. Kodu lähedale ehitab ta parasjagu montaa˛ikeskust. «Olen maast-madalast unistanud filmide tegemisest, kuid ma pole ealeski kujutlenud, et võiksin Hollywoodi minna.» Jackson loodab, et tema loodud tingimused meelitavad Uus-Meremaale teisigi filmitegijaid. Nii saaks kodumaa majandus kena rahasüsti. Esimesed linnukesed juba saabuvad: Uus-Meremaal vändatakse osa Tom Cruise’i uuest filmist «Viimne samurai».

Homme õhtul, tund enne «Kahe kantsi» esilinastust Coca-Cola Plazas avab Tolkieni fänniklubi Kepsleva Poni Selts kobarkino teisel korrusel Tolkieni müütikal põhineva maalinäituse.

«Tahtsime lihtsalt näidata, et ka Eestis tehakse Tolkieni-kunsti.» räägib üks seltsi liikmeist, kes kannab rollimängu nime Bilbo. Suvel Raplamaal Hageris toimunud maalilaagris kostümeerisid klubi liikmed end kõikvõimalikeks tuntud menuraamatu ja -filmi tegelasteks. Kunstitudengid Eestist, Lätist ja Leedust maalisid kohaliku maastiku taustal oma visioonid lõuendile. «Ega seda suureks kunstiks peeta. Pigem on see suunatud ikka J.R.R. Tolkieni austajatele.»

Kepsleva Poni Selts tahab tuua Tolkieni fantaasiad reaalsusesse ja rollimängudes läbi elada seiklusi muinasmaal siinsamas, Eesti looduse rüpes. Ühingu kolm eesmärki: põnev, asjalik, tähtis. Avamisele tulevad ka tegelased ise. Ivar Sild

Orkide sõjahüüu toob lahingustseenis kuuldavale 25 000pealine kriketipublik. Lindistust juhatas staadionil re˛issöör Peter Jackson . Mida täpselt karjuda, näitas kriketisõpradele hiidekraan.

Lavastaja vilksatab «Kahes kantsist» korra ka ise kiviviskajana läbi. Samuti võib armsate Rohani põgeniklastena näha tema enda võsukesi, kuueaastast Kate’i ja aasta vanemat Billyt.

Kaart, mida Faramir ja tema abiline vaatavad, on pärit «Sõrmuste isanda» raamatutest ning selle autor on Tolkieni poeg Christopher.

Aragorni kehastav Viggo Mortensen murdis võtetel varbaluu, andes hoobi orkide tuleriida kõrval lebavale teraskiivrile.

Peter Jackson sattus digitaaltegelasele Gollumile-Guglunkile hääle andnud Andy Serkisest sellisesse vaimustusse, et taotleb talle parima meeskõrvalosatäitja Oscarit.

Järgmise aastavahetuse paiku esilinastuv «Kuninga tagasitulek» jääb Peter Jacksoni viimaseks Tolkieni-filmiks. Triloogia eellugu «Kääbikut» ta ekraniseerida ei kavatse. «Kui ma seda ei tee, teeb seda keegi teine. Maksan lihtsalt oma 12 dollarit ära ja lähen kinno vaatama. Raske töö jääb teiste kanda.»

Uus-Meremaa farmerid on avanud turistidele «Kahe kantsi» kääbikustseenide võttepaiga, kus osa dekoratsioone on endiselt üleval. Ehkki filmistuudio New Line pelgas algul, et Keskmaa seostamine Uus-Meremaaga kahjustab «Sõrmuste isandat» ümbritsevat salapära, jäi ta lõpuks nõusse. Pilet Matamata lähistel asuvale kääbikumaale maksab 25 dollarit.

Terava pilguga filmisõprade hinnangul on «Kaks kantsi» kõigi aegade vigaseim film, sisaldades koguni 134 apsakat. Näiteks kannab Eowyn (Miranda Otto) ühes ja samas stseenis kord rohelist, kord valget kleiti ning muudab kõige krooniks veel soengutki. Veel mõned jämedamad vead.

Aeg-ajalt ulatub Gimli Aragornile õlani, teinekord on aga märksa lühem.

Kett, mille otsas Frodo sõrmust kannab, on kord pikem, kord lühem. Samamoodi muudab pikkust Aragorni habe.

Aragorn kaotab enne hobuse seljast kukkumist mõõga, kuid kohe on see tal jälle peos.

Haavaarm Merry näol muudab terve filmi vältel kohta. Kord on see vasakul, kord paremal kulmul.

Frodo silmis paistavad ühes stseenis kontaktläätsed, üks Rohani ratsanik aga kannab päikeseprille.