Inimesed
26. november 2002, 00:00

40 aastaga on sündinud 20 Bondi tüdrukut

Halle Berry avaldab uues Bondi-filmis «Surra veel üks päev» austust esimesele Bondi-tüdrukule Ursula Andressile, tõustes merelainetest nappides bikiinides, pistoda vööl, nagu «Dr No» naisstaar. 40 aasta jooksul on agent 007 kõrval oma kehavõlusid demonstreerinud ühtekokku 20 kaunitari.
«Dr No» (1962) – Ursula Andress

Honey Ryderi roll esimeses Bondi-filmis on teinud šveitslannast Ursula Andressist (s. 1936) ehk kõigi aegade tuntuima ning arhetüüpse Bondi-tüdruku. Ajakiri Empire Magazine valis blondi Andressi filmiajaloo saja seksikama staari hulka. Kindlasti aitas 53. kohale platseerumisele kaasa unustamatu stseen merest väljuva bikiinides kaunitariga. Andress mängis 1960ndatel veel mitmes menufilmis, näiteks «Fun in Acapulco» Elvis Presleyga ning «Mis uut, kiisukäpp». Karjäär jätkus teise- ja kolmandajärgulistes Euroopa ja Ameerika filmides ning lõppes 1990. aastate keskel. Andress oli abielus näitleja John Derekiga ning suhtest noorukese Harry Hamliniga sündis tema ainus poeg.

«Armastusega Venemaalt» (1963) – Daniela Bianchi
Tatjana Romanova osa ei teinud 1960. aasta miss Itaaliast Bianchist (s. 1942) filmistaari. Ta mängis samal kümnendil mõnes kohalikus seiklusfilmis reetlike pealkirjadega «Agente 077 missione Bloody Mary» ning «Requiem per un agento segreto», kuid 1968. aastaks oli tema karjäär läbi. 1985 abiellus Bianchi Itaalia kaubalaevanduskompanii presidendiga.

 

«Kuldsõrm» (1964) – Honor Blackman

Selliseid riivatuid nimesid nagu Pussy Galore (tõlkes umbes «ohtralt tutti») ei kanna Bondi-beibed juba ammu, kuid «Kuldsõrmes» Sean Conneryt assisteerinud Honor Blackman (s. 1927) mängib Briti filmides tänini. Tuntud oli ta juba enne «Kuldsõrme», mängides kaks hooaega seiklussarjas «Avengers». Viimatistest töödest on enim kõlapinda saavutanud «Bridget Jonesi päevik», kus proua Blackmanil oli siiski vaid kõrvalosa.

«Keravälk» (1965) – Claudine Auger
Prantslanna Claudine Auger (s. 1942) krooniti 1958 oma riigi iluduskuningannaks. Ta mängis filmides juba enne bonditar Domino rolli ning jätkas näitlejakarjääri kuni 1990. aastate keskpaigani, osaledes nii Prantsuse, Saksa kui Itaalia filmistuudiote loomingus. Viimati astus Auger üles prantslaste telefilmis «Punane ja must» (1997).

 

«Elatakse vaid kaks korda» (1967) – Akiko Wakabayashi
Jaapanlanna Akiko Wakabayashi (s. 1941), kes oli kohalikes filmides mänginud juba 1960. aastast saadik, tegi pärast Bondi-tüdruku Aki rolli elus kannapöörde ning loobus kinost. 1973 suri Wakabayashi rinnavähki.

 

 

 

«Tema Majesteedi salateenistuses» (1969) – Diana Rigg

Inglanna Rigg (s. 1938) läheb küll ajalukku väidetavalt kehvima Bondi George Lazenby silmailuna ning proua Bondina, kes tapeti kohe pärast pulmi, kuid tegelikult on ta tänini võimekas briti lavajõud, keda kriitikud on ülistanud oma aja üheks paremaks naisnäitlejaks. 1994 pälvis Rigg maineka Tony auhinna etteastega «Medeas», esile on tõstetud ka tema rolle draamades «Kes kardab Virginia Woolfi?» ning «Ema Courage ja tema lapsed». 1982 andis näitlejanna välja raamatu materdavatest teatriarvustustest, milleks teda innustas inglise kriitiku John Simoni veretöö tema näidendi «Abelard ja Heloise» kallal.

«Teemant on igavene» (1971) – Jill St John

Seksikas Ameerika punapea Jill St John (s. 1940) tavatses telesaadetes kelkida oma kõrge IQ-ga (162 palli), kuid intelligentsusele vaatamata jäid tema ampluaaks dekoratiivsed rollid unustatud filmides. St Johni karjääri algusele on iseloomulikud suurteosed, nagu «Kadunud maailm» (1960) ja «Sume on öö» (1962), millele järgnesid jaburavõitu komöödiad. Krapsaka Tiffany Case’i roll ei tõstnud St Johni Hollywoodi tippu ning 1980ndate keskpaigast peale on ta mänginud vaid mõnes üksikus filmis, tehes 1990ndatel ilma telekokana. Küll aga hiilgab St John kireva eraeluga: neli abielu, neist üks laulja Jack Jonesiga ning praegune Natalie Woodi eksmehe Robert Wagneriga.

«Ela ja lase teistel surra» (1973) – Jane Seymour

Pärast Sean Connery lahkumist sai Bondiks Roger Moore, kelle debüüdis säras kaunis briti brünett Jane Seymour (s. 1951). Paar aastat hiljem rõivastus näitlejatar «Sindbadiks ja tiigrisilmaks» araabia hõlstidesse ning mängis koer Benji kõrval teist viiulit perefilmis «Oh, mis taevalik koer!» (1980), kuid 1980. aastate keskpaigast on Seymour truuks jäänud televisioonile. Ta on mänginud arvukates telefilmides ja -sarjades, millest tuntuimaks rolliks on jäänud söakas dr. Quinn. Seymour on neljandat korda abi-elus ning suure pere ema. Tütar Katie Jane Flynn krooniti mullu Miss Golden Globe’iks.

«Mees kuldse relvaga» (1974) – Britt Ekland

Rootslanna Britt Eklandi (s. 1942) blondid kiharad ja sinisilmad on hullutanud kümneid kuulsaid mehi, nende seas «Roosa pantri» tähte Peter Sellersit, tema ainsa lapse isa, ning rokkar Rod Stewartit. Eklandi näitlejakarjäär sai alguse Itaaliast ning tipnes Bondi-beib Mary Goodnighti rolliga.

Kujukas on eksmees Sellersi kommentaar: «Britt on girlfriend’ina proff ja näitlejana amatöör.» 1980ndatel mängis Ekland täiesti unustuse hõlma vajunud komöödiates, näiteks «Tudengikorporatsiooni puhkus» ja «Beverly Hillsi vamp», veidi suurem menu oli tema jutusõul kodu-Rootsis. Nüüdseks on küps kaunitar näitlemise lõpetanud.

«Spioon, kes mind armastas» (1977) – Barbara Bach

Ameeriklanna Bachi (s. 1947) tuntui-mateks rollideks on jäänud Bondi-beib major Anja Amasova ning Ringo Starri abikaasa osa. Starriga tutvus näitlejatar 1980 filmi «Koopainimesed» võtetel ja abiellus 1981. aasta kevadel. Suhe kestab tänini. Bachi viimaseks filmiks jäi «Põhja pool Katmandut» (1986), kus osales ka eksbiitel ise.

 

«Kuukulgur» (1979) – Lois Chiles
USA päritolu Chiles (s. 1947) oleks äärepealt saanud juba major Anja Amasova rolli, kuid saatuse tahtel tuli tema tähelend järgmise Bondi-filmiga. Nagu mitmed Bondi-neiud, oli ka Chiles enne läbilööki filmilinal edukas modell, õigupoolest 1970ndate menukamaid Ameerika kaunitare. «Kuukulgur» andis Lois Chilesile võimaluse tõestada end kuulsas seebiooperis «Dallas», kus ta mängis 1982-83. Telefilmides osaleb Chiles tänini, kuid osad on jäänud üha tähtsusetumaks.

 

«Ainult teie silmadele» (1981) – Carole Bouquet

Melina Havelocki osa polnud intelligentset ilu esindavale prantslannale Bouquet’le (s. 1957) põrmugi esimene ülesastumine filmilinal. Ehkki ülemaailmset menu ei järgnenud, sai Bouquet’st Prantsusmaal arvestatav näitleja. Viimase aja ülesastumistest tasuks mainida telesarja «Punane ja must». Kindlasti on brüneti kaunitari nägu paljudele tuttav ajakirjalehtedelt: 1990ndatel oli Bouquet Chaneli moemaja esindaja. Näitlejannal on poeg produtsent Jean-Pierre Rassamiga. 1997–2001 oli Bouquet prantsuse kino esinumbri Gerard Depardieu elukaaslane.

«Kaheksajalg» (1983) – Maud Adams
Octopussyt kehastanud Rootsi päritolu eksmodell Adams (s. 1945) läheb bondiaana ajalukku kui naine, kes on mänginud koguni kolmes agent 007 seikluses. Adamsi nägu võis märgata juba «Mehes kuldse relvaga» ning lisaks «Octopussyle» astus ta statistina üles ka sarja ülejärgmises osas «Surma palge ees».

 

«Surma palge ees» (1985) – Tanya Roberts

Ameeriklanna Roberts (s. 1955) tõusis orbiidile kauni detektiivina krimisarja «Charlie inglid» viimasel hooajal. Järgnesid tema karjääri tähtsaimad filmid, menukoomiksil põhinev «D˛unglikuninganna Sheena» (1984) ning «Väljavaade tappa». Stacey Suttoni roll Roger Moore’i viimases etteastes agent 007na ei veennud Hollywoodi produtsente, kuid Roberts näitleb sellele vaatamata edasi – peamiselt otse videosse või telesse minevates mängufilmides. Viimaste aastate tipp: kaks hooaega noortesarjas «Kuumad seitsmekümnendad».

«Elav päevavalgus» (1987) – Maryam d’Abo
Uue James Bondi Timothy Daltoni kõrvale valiti kaunitar Kara Milovyt kehastama Pariisis ja Genfis kasvanud inglanna Maryam d’Abo (s. 1960). D’Abo karjäär sellest erilist hoogu sisse ei saanud. Praegu mängib näitlejanna peamiselt kolmandajärgulistes filmides. Viimati võis teda näha Inglise miniseriaalis «ˇivago» Lara emana.

 

«Luba tappa» (1989) – Carey Lowell

Brünett ameeriklanna Lowell (s. 1961) säras enne Bondi-beib Pam Bouvier’ks saamist Ralph Laureni ja Calvin Kleini modellina, poseerides korduvalt kõige tähtsamate moeajakirjade kaantel. «Luba tappa» tõestas küll tema näitlejavõimeid, kuid tuntum on ta siiski krimisarjast «Seadus ja kord», kus ta mängis aastatel 1996-98. Nüüd on 41aastase Lowelli peamine osa olla filmikuulsus Richard Gere’i abikaasa. Gere’iga on tal ligi kolmeaastane poeg Homer, abielust näitleja, re˛issööri ja produtsendi Griffin Dunne’iga («Praktiline nõiakunst») 12aastane tütar Hannah.

«Kuldsilm» (1995) – Izabella Scorupco

Pierce Brosnani Bondi-debüüdis astus Natalja Simonovana üles Poola päritolu, kuid Rootsis sirgunud Izabella Scorupco (s. 1970). 17aastaselt oli Scorupco Rootsis tänu armastusfilmile «Keegi ei armasta nii nagu meie» tõusnud teismeliste iidoliks, järgnes edukas modellikarjäär Euroopas, millele aitas kaasa mitme keele oskus. Lisaks lindistas kaunitar Rootsis kaks hittsinglit. «Kuldsilmale» ei järgnenud erilist menu peale poolakate ajaloofilmi «Tule ja mõõgaga». Tänavu tegi Scorupco comeback’i «Kuldsilma» re˛issööri Martin Campbelli uues ulmefilmis «Vertical Limit», mille meespeaosades näeme Christian Bale’i ja Matthew McConaugheyt. Nüüdseks purunenud abielust poola hokikuulsuse Mariusz Czerkawskiga on näitlejataril viieaastane tütar.

«Igavene homne» (1997) – Michelle Yeoh

Malaisias sündinud Yeoh (s. 1962) lõi teismelisena laineid Briti balletilaval ning krooniti siis oma kodumaa iluduskuningannaks. 1984. aastal vändatud telereklaamile kung-fu tähe Jackie Chaniga järgnesid menukad märulifilmid. Wai-lini osale «Igaveses homses» järgnes fenomenaalselt menukas «Tiiger ja draakon» (re˛. Ang Lee). Ehkki Yeoh on kuuldavasti Aasia kalleim naisnäitleja ning Hiina publiku suur lemmik, ei oska ta endiselt hiinakeelset teksti lugeda ja õpib seda kuulmise kaudu. Näitlejataril on oma firma Mythical Films, mille abil ta loodab avastada uusi andeid ning leida endale osi, milles on ühendatud action ja sügavamad hingelised teemad.

«Liiga kitsas maailm» (1999) – Sophie Marceau

14aastaselt noortefilmiga «Pidu» üleöö täheks tõusnud Sophie Marceau (s. 1966) on Prantsusmaa armastatumaid naisnäitlejaid, kelle mõistatuslik pilk lummab eelkõige ajaloolistes (armastus)filmides, nagu «D’Artagnani tütar» ja «Anna Karenina». Kahe lapse ema Marceau teeb aeg-ajalt põikeid ka Hollywoodi. 1995. aastal vändatud «Kartmatule» («Braveheart») järgnes neli aastat hiljem jõukuritütar Elektra Kingi osa Bondi-filmis «Liiga kitsas maailm». Tuleval aastal esilinastub Ameerikas Rob Reineri («Kui Harry kohtas Sallyt») Dostojevski-aineline film «Põhineb armulool», mille meespeaosas mängib Luke Wilson.

«Surra veel üks päev» (2002) – Halle Berry
Miss USA esimesest printsessist esimeseks mustanahaliseks naisnäitlejaks, kes on parima naisosatäitja Oscari saanud – selline on olnud ameeriklanna Halle Berry (s. 1968) tee. Nende kahe verstaposti vahepeale jäävad osatäitmised Spike Lee «D˛unglipalavikus», komöödiates «Viimane skaut», «Bumerang» ja «Perekond Ränirahnud», «X-Men» ja «Operatsioon «Mõõkkala»». Oscarit väärinud «Koletise ball» tõstis Berry Hollywoodi A-kategooriasse ning pakkus võimaluse saada Bondi-tüdrukuks, seksikaks ja kavalaks Jinxiks. Kuuldavasti on agent 007 esimest korda oma 40aastase ajaloo jooksul saanud endale võrdse naispartneri. Paraku pole Halle Berry armusuhetes nii kindlameelne kui Jinx. Vägivaldse peigmehe hoopide tõttu on näitlejatar ühest kõrvast kurt. Ka abielu laulja Eric Benetiga pole pilvitu: mees harrastab kõrvalhüppeid ja ravib nüüd võõrutuskliinikus liigset seksilembust.