TAGASIHOIDLIK: Täna 60. sünnipäeva tähistav näitleja Hans Kaldoja oli Draamateatri päevil üks neid väheseid õnnelikke näitlejaid, kes töötas peaaegu kõigi lavastajatega, kes siis teatris tegutsesid.Foto: Arhiiv
Inimesed
15. november 2002, 00:00

Peidus Hans Kaldoja tähistab 60. sünnipäeva

“Mina leian, et mehed lähevad aastatega huvitavamaks. Nii on sündinud ka Hansuga. Jah, naised saavad lihtsalt vanaks, aga mehed lähevad huvitavamaks,” arutleb näitlejanna Ita Ever kolleeg Hans Kaldoja juubelist rääkides.

“Minu tegemised jäävad seitsmekümnendatesse aastatesse ja vaevalt et ma täna laiemale üldsusele huvi pakun,” ütleb näitleja Hans Kaldoja tagasihoidlikult telefonis ja keeldub viisakalt, kuid kindlalt pikemast intervjuust.

Ometi on juubilar tänagi teatris aktiivselt tegev. Üksteise järel sünnivad tema kui mäned˛eri käe all vabakutseliste näitlejatega teatriprojektid. Vabakutseline näitleja on 1992. aastast ka Hans Kaldoja, eelnevasse aega jääb Eesti Draamateater, kus Kaldoja töötas 27 aastat ja kus sündisid sellised huvitavad ja küllaltki vastandlikud rollid nagu vähkreva-rähkleva hingega Lõuna-Eesti talumees Taavet Mats Traadi “Tantsus aurukatla ümber” ja üdini maapoiss Oskar kompositsioonis “Inimene ja inimene” või Šamanov Vampilovi “Möödunud suvel Tšulimskis”, Pelleas Maeterlincki “Pelleas ja Melisande´s”, Villu Tammsaare “Kõrboja peremehes” ning paljud teised.

Vahepeal ehk mõnegi poolt juba unustatud Kaldoja ilmus paari aasta eest uuesti rahva ette, nüüd juba teleseriaalis “Kired” ja jäi sinna päris mitmeks aastaks. Nooremale teatrisõbrale oli see ehk isegi esimene kord näitleja Hans Kaldojaga kohtuda. Ita Everile oli see aga endise Draamateatri kolleegiga meeldiv taaskohtumine: “Kui me teatris mängisime ikka rohkem ema ja poja rolle, siis kuigi “Kirgedes” puutusime kokku väga põgusalt, oli nii nostalgiliselt meeldiv temaga taas koos tööd teha. Mina olen selles mõttes imelik naisterahvas, et leian, et mehed lähevad aastatega huvitavamaks. Nii on sündinud ka Hansuga. Jah, naised saavad lihtsalt vanaks, aga mehed lähevad huvitavamaks. Ja siis ma vaatasin ka, et küll Hans on mehistunud, tal on sümpaatselt tulnud halli juustesse ja habemesse. Ja ta on ääretult sümpaatne kolleeg. Minu meelest on ta ka mees, kes palju oskab ja palju suudab, ja mees, kes on õppinud olukordi huumoriga võtma ja kellel on väga lahtised käed iga töö peale.”

Kolleeg Reeda Toots, kes on koos Kaldojaga teinud kaasa mitmes Vaba Lava teatriprojektis, kiidab Kaldoja mäned˛erivõimeid. “Tänu just Hansu ettevõtlikkusele ja energiale ongi mitu Vaba Lava projekti sündinud.” Hans Kaldoja viimastest teatritöödest meenuvadki ennekõike osatäitmine Rein Saluri spetsiaalselt vabaõhulavastuseks kirjutatud “Tulekus” ja Matei Vinieci “Aga mida me teeme tšelloga?” “Baltoscandalil”.

Teatrisõber ei saa ehk iga päev Hans Kaldoja teatrilaval näha, seda meeldivam on kuulda raadiost õnneks üsna sageli tema koolitatud ja meeldivat häält. Kaldoja oskab luulet lugeda. Talle meeldib luule. Üks tema lemmikuid on Rabindranath Tagore, kelle luuletustest ta muide veerandsada aastat tagasi pani Eesti Draamateatris kokku luuleõhtu.