Kas elektri- või puukeris

On üldteada, et puukeris annab tunduvalt mõnusama leili kui elektrikeris, sest ei kuivata õhku. Paraku ei jõua saunasõber aga tavaliselt sagedamini kui nädalalõppudel ja pidupäevadel puudega kütta.

Kui võimast elektrikerist valida, sõltub sauna suurusest ja soojustatusest. “Üldiselt vastab sauna maht kuupmeetrites kerise võimsusele kilovattides (näiteks 8 kuupmeetri suurune saun mõõtmetega 2 x 2 x 2 meetrit vajab 8 kW võimsusega kerist,” selgitab kauplusteketi Saunamaailm müügijuht Kaio. Elektriga köetava sauna seinad ja eriti katus peavad olema väga hästi isoleeritud. Üks ruutmeeter soojustamata kivi-, klaas- vms. pinda suurendab kerise võimsuse vajadust niisama palju kui sauna mahu suurendamine 1,2 kuupmeetri võrra iga sauna ruutmeetri kohta. Kui sauna siseseinad on palkidest ja soojustamata, tuleb valida veelgi võimsam keris (sauna maht kuupmeetrites korrutada 1,5ga). Toodetakse 2-26kilovatiseid elektrisaunakeriseid.

Moodsamates keristes on ühendatud elektrikeris ja aurusti, nii saab peale traditsioonilise soome sauna vaid nupulevajutamisega teha auru- või ürdisauna. Nii on näiteks Harvia Senator Combi mudelis vedelate lõhnaainete spetstopsid ja roostevabast terasest rest lõhnakotikestele. Kerise nn. juhtimiskeskus reguleerib õhuniiskust, sellise kerise puhul saab kasutada kerist ja aurustit eraldi ning ka koos.

Harri Sügise sõnul on uuenduslik toode ka Kastor Inferno elektrikeris: “See annab peaaegu niisama hea leili kui puukeris, sest ei ioniseeri õhku. Uudses kerises pole tennid (küttekehad - toim.) ja kerisekivid kokkupuutes, vaid üksteisest eraldatud,” selgitab ta.

Soome tootjad annavad kõikidele Eestis müüdavatele keristele aastase garantii, juhul kui kerise paigaldab spetsialist. Puukeriseid tootvad Eesti firmad annavad kaheaastase garantii. Erinevalt vanadest nõukogudeaegsetest elektrikeristest võib uutes Helo, Harvia ja Tylö keristes vett visata ka otse kerise küttekehale.

“Ehkki elektrikeris tundub olevat selline õrnemat sorti asjake, näitab meie kogemus, et kerised on vägagi pikaealised - 4-5 aastat vähemalt. Tennid võivad muidugi läbi põleda, kuid need on vahetatavad,” ütleb Kaio.

Hea leili saamiseks peab kerises olema piisavalt õiget sorti kive. Kivi miinimumkogus on 50 kg. Kerisekivide massist sõltub kerise võime head leili anda.

Saunas peaks olema hea õhuvahetus, sest hapnikurikas õhk on sama oluline kui kerisekivide kogus. Elektrikerisega saunas tuleb sissepuhutav värske õhk juhtida kerise kohale, ülemisest kivist umbes 50 cm kõrgusele. Väljatõmbeava ideaalne koht on võimalikult kaugel kerisest - lava all, umbes lavalistuja kandade kõrgusel. Teine väljatõmbeava peaks olema võimalikult lae all, aga see on mõeldud leiliruumi tuulutamiseks saunaskäigu järel. Puukerise puhul tuleb kasutada traditsioonilist õhu juhtimise skeemi - värske õhk juhitakse kerise ette, alla või taha ning väljatõmbeava on lae all.

Leiliruumi saab rajada ka mõõtudega 1,5 x 1,5 m, aga korterisauna leiliruumi optimaalne suurus on 1,5 x 1,8 m. Sama mõõtu saun sobib ka väikeeramusse. Hea sauna miinimummaht on 10 kuupmeetrit ja pindala umbes 4 ruutmeetrit. Sellises saunas saab lava teha L-tähe kujulise ja korraga mahub sinna kaks inimest vabalt lesima. Leiliruumis, mille mõõdud on vähemalt 2 x 3,5 m, saab kerise panna keset ruumi ja lava ehitada ümber selle. Nii on leiliruumis mõnusam kaaslastega suhelda.

Tihti ehitatakse kodusauna leiliruum liiga madal. Ekslikult arvatakse, et sauna kõrgus pole oluline ja seda võib vabalt vähendada. Liiga madal lagi on ka põhjus, miks saun ei sobi keldrisse. Heas saunas on leilivõtja alati pealmisest kerisekivist kõrgemal, ka istudes. Mida kõrgemal kerisest lava on, seda nauditavam on leil. Väga oluline on ka saunalava ja sauna lae vaheline kõrgus. See peaks olema vähemalt 110 cm, kuid mitte üle 120 cm.

“Üks tüüpvigu, mida ehitajad korterisse valmissauna ehitades teevad - nad valivad sauna mõõtude jaoks liiga väikese võimsusega kerise. Oleme pidanud selliseid kerised võimsamate vastu välja vahetama,” nendib Saunamaailma müügijuht Kaio.

Sagedasel saunaskäimisel kipub nahk kuivama, sest seebiga pestes rikutakse naha loomupäraste happeliste reaktsiooni. Seetõttu soovitatakse nahka pesta ja loputada kasevihaleotisega, mis ei võta nahalt happelist reaktsiooni ega rasva, vaid vastupidi, mõjub nahale rahustavalt ja ärritust leevendavalt.

Leilivõtmisega ei tohi liialdada. Eriti just eakamad ja krooniliste tervisehädade all kannatajad ei tohiks minna lavale, kui leiliruumi temperatuur on 120 kraadi ja üle selle. Nii võib nahka põletada ja ka südant liialt koormata. Soome Saunaseura Oy on seisukohal, et sauna optimaalne temperatuur peaks olema 90-100 kraadi.

Õhuniiskus saunas on sõltuv selle temperatuurist. Mida kõrgem on õhutemperatuur, seda väiksem on niiskus ja vastupidi. Seetõttu on kuumas kerge hingata, seevastu aurusaunas, kus õhutemperatuur ei ole nii kõrge, aga niiskus 70 protsenti ja enam, on hingata palju raskem. Seepärast ongi aurusaun hea koormus südamele.

Mõõdukas saunatamine mõjub kasulikult neerudele. Alaneb vererõhk hüpertoonia- ja stenokardiahaigetel, vähenevad haigusnähud üleväsimuse puhul, kiireneb haavade paranemine. Kuumutamist soovitatakse ka neile, kes põevad kroonilist polüartriiti, radikuliiti ja mõningaid ainevahetushaigusi.

Saunaleili toimel tugevneb naha, välimiste lihaste ja hingamisteede tegevus; teiseks, suurenenud higistamise puhul (saunaleilis kaob kehast umbes 200-1500 g niiskust) väheneb kehakaal; kolmandaks, leil kutsub esile vegetatiivseid närvisüsteemi muutusi, mis tugevdavad protseduuri üldefekti; neljandaks, leil avaldab psüühilist mõju. Hingamine muutub vabamaks, sest laienevad bronhid. Kangeks jäänud käed ja jalad muutuvad liikuvaks, samuti selgroolülid ja liigesedki, valud vähenevad, liikumine muutub vabamaks.