HOOLIKAS: Et kaamerajalg ette ei jääks, võttis “A4” toimetaja Mart Normet muude tööülesannete kõrval nõuks see võtteplatsilt eemale tassida. Foto: Marii Karell
Inimesed
23. oktoober 2002, 00:00

Kuulsate saatejuhtide varjus teevad tööd toimetajad

Kuulsate saatejuhtide varjus teevad tegelikult rasket tööd toimetajad: nemad otsustavad, millest saates rääkida ja keda sinna kutsuda. Siis vaatavad üle salvestise ja monteerivad kokku terviku, mida vaataja televiisorist näeb. Toimetajatöö raskeid hetki meenutavad menusaate “Tondi jutud”, “A4” ja “Täna õhtul Alex Lepajõe” toimetajad.

“A4” toimetaja Mart Normeti raskem aeg algab montaa˛ipuldi taga. Vahel on saatejuht Owe Petersell unustanud ennast saatekülalist intervjueerima ja muudkui räägib ja räägib. Musta materjali on juba mitme tunni jagu, sellest tuleb Normetil aga viieminutiline lugu teha.

Petersell tunnistab, et kui käis Peeter Jalaka juures ökomajast lugu tegemas, oleks ta võinud mehe kaunist kodukohast hiliste õhtutundideni vestelda. “Kui Mart poleks mulle õlale koputanud, oleksin rääkima jäänudki.”

Normet kuulas Peterselli intervjuud Jalakaga kogu aeg poole kõrvaga pealt. “Kuule, kui te siin majas sees istute, siis te võiks rääkida rohkem interjöörist,” soovitas Normet. Et aga Petersell ühe ropsuga kõik olulised küsimused ära päris, tuli Jalakal sama jutt õues päikesepatarei või maja välisseina juures uuesti rääkida.

Näiteks arvas Normet, et palkide vahele soojustuseks topitud sammal vajab kindlasti ekstra tähelepanu. “Kas selle sambla kohta ei ole mingit legendi rääkida?” päris Normet sammalt näppides.

“Oota, mis ma siis küsin, sul on sammal siin seina vahel, kuidas see sinna sai vä?” ei saanud Petersell kohe toimetaja mõttest aru.

“Nojah, küsi midagi,” ei jätnud Normet jonni. Nii sündis Petersellil küsimus: “Ma vaatan, teil on siin palkide vahel sammal, miks just see?”

“Noh, eks minu ülesanne olegi üleliigne välja praakida ja tähtsamatele detailidele tähelepanu pöörata,” märgib Normet.

Normet hoolitseb ka selle eest, et saatejuht teemaga kursis oleks. Kui Petersell Lähis-Ida konfliktist lugu tegi, pidi Normet saatejuhiga kõva eeltööd tegema - loe ikka neid materjale, kas oled ikka kuulnud, mis seal viimane seis on. Kui mitu lehekülge teemakohast materjali Normet Peterselli tarvis üles otsib ja prindib, sõltub teemast.

“Näiteks Maikeni looga oli jälle nii, et mina ei teinud midagi,” ütleb Normet. “Owe tunneb Maikenit ja on tema käekäiguga palju rohkem kursis kui mina. Nii ei hakanud mina seal vahel üldse surkima.”

Ka stuudiosalvestusel tuleb toimetajal saatejuhtidel silm peal hoida. “Vahel ma ikka ütlen, et Owe ja Piret (Simson - toim.), vaadake vahepeal üksteisele otsa ka,” sõnab Normet.

Et Normetki oskaks vajalikud intervjuud ära teha ja õigel hetkel Piret Simsonile silma vaadata, miks ta siis seda ei tee, vaid Peterselli juhendab? “Hetkel pole ambitsiooni ekraanil olla,” nendib ta muiates. “Võiks ekraanile tulla siis, kui olen 46aastane ja täiesti kiilakas. Nii kaua kui ühiskonnas domineerivad anoreksia ja muud teismeliste probleemid, pole mõtet rahvast ehmatada.”

Pealegi hindab Normet vabadust teha igasugu lollusi, mida ekraanilt kuulsaks saanud näoga enam ei saa. Noh, kord on Normet ekraanil ka paljalt olnud. Aga seda vist enam keegi ei mäleta, arvab ta.

“A4”

Toimetajad: Mart Normet, Ave Lepik.

Mart Normeti varasem töö

40minutiline saade Järva-Jaani tuletõrjepäevast (seal saigi Normetit alasti näha).

Pärnu raadio ja Pärnu Päikeseraadio, saatejuht/dj

Tartu Kuku noortesaade ja raadio Tartu Tudengiraadio

Peeter Tulviste presidendikampaania juhi abi

Reklaamibüroo Zoom, copywriter

Äripäev, muusikaarvustaja

Teleprojekt “Farm”, toimetaja-reporter

“Alex Lepajõe on ettearvamatu!”

“See on minu saade,” ütleb Alex Lepajõe oma saate “Täna õhtul Alex Lepajõe” salvestusel. Toimetajatel Kärt Karpal ja Tiina Kimmelil ei jää muud üle kui nõustuda - lõppsõna, kes saatesse kutsutakse ja millest saatekülalistega räägitakse, teeb ikkagi Lepajõe.

Ometi eelneb idüllilisele salvestusele ränk toimetajate töö. Inimesed tuleb saatesse meelitada, nende kohta tausta uurida. “Näiteks Inna Roosile saatsin 40 küsimusega ankeedi, kes ta on,” ütleb Kimmel. “Tegelikult ei tea ju temast ajakirjanduse vahendusel suurt midagi, peale selle, et ta miss on.”

Keda saatesse kutsutakse, selgub tuliste vaidluste käigus. Karpa ja Kimmel käivad välja hulga ideid ja Lepajõe ütleb jah või ei. “Vahel püüame meie Alexit ümber veenda, vahel tema jälle meid,” sõnavad toimetajad.

“Hea asi tuleb ainult siis, kui inimesele meeldib, mida ta teeb. Seepärast sai juba varakult kokku lepitud, et väga suuri ettekirjutisi ei tohi toimetajad mulle teha,” lisab Lepajõe.

Kui läheb saate salvestamiseks, esineb Lepajõe omakirjutatud tekstidega ja esitab külalistele küsimusi, mis talle meeldivad. Karpa ja Kimmel jälgivad salvestust vaikides.

“Me oleme ikka mõnevõrra kokku leppinud, millest Alex külalistega räägib. Aga Alex on ettearvamatu! Ta on ikka teinud nii, et jutujärje hoopis teise teema peale viinud,” märgib Karpa. “Midagi hullu sellest juhtunud ei ole. Kui me saadet kokku monteerime, siis ega meil tegelikult suurt midagi teha pole. Alex teeb korralikku tööd. Vahel tuleb lihtsalt intervjuud lühemaks lõigata. Mis sest, et kahju on. Aga muidu ei mahu me saateaega ära.”

Et saade salvestatakse vaid üks päev enne eetrisseminekut, on Kimmel ja Karpa mõelnud ka selle peale, mis siis juhtub, kui üks neljast külalisest kohale tulemata jätab. “Siis räägib Alex kolme ülejäänuga lihtsalt pikemalt. Õnneks seda siiani juhtunud pole,” märgivad nad.

“Täna õhtul Alex Lepajõe”

Toimetajad: Kärt Karpa, Tiina Kimmel.

Kärt Karpa varasem töö

Eesti Päevaleht, ajakirjanik

“Meestemaailm”, toimetaja-saatejuht - ETV 1998-1999

Dokumentaalsaade “Ohu piiril”, saatejuht - TV1 1997-1998

“Hommikuprogramm”, saatejuht - TV1 1998

Tiina Kimmeli varasem töö

“Meestemaailm”, toimetaja-saatejuht - ETV 1998-1999

“Hommikuprogramm”, toimetaja - TV1 1998

“Täna õhtul Alex Lepajõe”, toimetaja - TV3

Raadio Sky Plus, saatejuht

Decolte, pressiesindaja

Maanteeamet, pressiesindaja

“Aeg-ajalt olen infarktieelses seisus.”

“Tondi juttude” toimetaja Tiina Jõgeda keelitab suure osa tööajast inimesi saatesse. Kuidas? Näiteks surnumatjat ähvardas ta sellega, et kui too saatesse ei tule, satub Jõgeda mehe töölauale.

Jõgeda hoolitseb selle eest, et inimesed saatesse tuleksid. Keda järgmisesse saatesse kutsuda, otsustatakse koosolekul. Kuidas kutsuda, jääb Jõgeda mureks.

“Aeg-ajalt olen ikka infarktieelses seisundis. Räägin veel hommikul enne salvestust inimesega, mis teemal Richard Tont temaga räägib ja kõik on okei. Siis lõunal helistan, kas sa ikka jõuad õigeks ajaks, tema vastab: mmm.., ma jäin haigeks,” räägib Jõgeda. “Täiskasvanud inimene ja sellised vabandused!”

Seepeale pidas Jõgeda inimesele loengu - kui oled lubanud, siis pead ka tulema. Kogu meeskond on ju kohal - alates väikesest stuudiokoristajast kuni saatejuhini välja. “Nii ikka ei saa, et järsku üks diiva otsustab, ah, ma ei viitsigi tulla,” lisab Jõgeda.

Teine analoogne juhtum oli surnumatjaga. Too lubas alguses saatesse tulla, siis aga otsustas - ei! Tema töö ei ole ikka selline, mille üle nalja visata. “Aga kui teie saatesse ei tule, satun mina teie töölauale,” oli Jõgeda meeleheite äärel. “Kas te siis selliste meetoditega leiategi endale tööd?”

Mees kuuletus. “Lõppkokkuvõttes tuli temaga hästi tore intervjuu,” lisab ta.

Mõne inimesega tulebki mitu korda rääkida, enne kui ta nõustub saatesse tulema, märgib Jõgeda. “Mõnega saad kokku, mõnega käid õlut joomas. Oleneb inimesest. Me ei taha teha igavat staaritelevisiooni. Me ei taha uuesti üle käia neid inimesi, kes on niigi meedias n.-ö. korduvkasutuses ja ära kösserdatud.”

Et Peeter Ojal oleks saatejuhtimine kergem, prooviti algul nii, et Jõgeda kirjutas Ojale küsimused ette. “See ei töötanud. Peeter on piisavalt iseseisev ja saab küsimuste esitamisega hakkama.”

Nüüd annab Jõgeda Ojale ja saate stsenaristile Toomas Hussarile materjalid, et nad teaks, millega saatekülaline silma on paistnud. Oja töötab need läbi ja tal tekib oma nägemus, kuidas inimesega vestelda. Kui Oja vestlus liiga pikale venib, katkestab Jõgeda re˛iipuldist: “Otsad kokku!” või mõne muu sellise repliigiga.

Miks Jõgeda ekraanil ei ole, vaid laseb oma töö paistel Peeter Ojal särada? “Ma ei arva, et ma peaks iga hinna eest ekraanil olema. On juba oldud. Ja praegu on see etapp, kus ma ei huvitu sellest.”

“Tondi jutud”

Toimetaja: Tiina Jõgeda.

Tiina Jõgeda varasem töö

Eesti Ekspress, ajakirjanik

kirjanik

“Õhtune Ekspress”, ajakirjanik

“Luubi all”, ajakirjanik

“Kahvel”, toimetaja

“Tondi jutud”, toimetaja

“Punane tuba”, toimetaja

“Pealtnägija” saatejuhid teevad peaaegu kõik ise

Mitmendat aastat Eesti populaarseim telesaade “Pealtnägija” seisab põhiliselt Vahur Kersna ja Mihkel Kärmase tööl. Kersna ja Kärmas otsivad ise teemad, intervjueerivad inimesi, kirjutavad oma tekstid ja panevad ka mustast materjalist korraliku loo kokku. Toimetajatel ei ole muud teha, kui lood kõrvalseisja pilguga üle vaadata - igaks juhuks, et vaatajale midagi arusaamatuks ei jääks.

“Pealtnägija” toimetajad: Mariina Mälk, Katrin Vaga.

“Mamma mia!” saatesse pole kedagi vaja meelitada

“Mamma mia!” toimetaja Grete Lõbu ütleb, et nemad ei meelita saatesse kedagi. “Igal külalisel on oma tulemise lugu. Osa pakub ennast ise, osa soovitavad tuttavad, mõnda teab keegi toimetusest, mõne kohta olen seltskonnas kuulnud jne. Silmad tuleb lahti hoida!” avaldab Lõbu hea saate saladuse.

“Mamma mia!” toimetajad: Tuuli Roosma, Anne Mäns, Grete Lõbu.