Näitusel on väljas Rootsi kuulsamate ruunikivide koopiad, millesse raiutud kirjad jutustavad viikingite reisidest idakaarde. Sellest ka näituse pealkiri “Viikingid idakaares”. Kuulsate ja paljuräägitud ruunikivide üks koopia on nüüdsest ka Eesti ajaloomuuseumi valduses - tegemist on Rootsi saatkonna, Rootsi ajaloomuuseumi ja Tele2 ühise kingitusega.
Ruunikivinäitus on Rootsi riiklikus ajaloomuuseumis koostatud rändekspositsioon, mis eelnevalt on väljas olnud Tartus ja Kuressaares.
Näituse avamisel Eesti ajaloomuuseumile üle antud kingitus on Frugårdi ruunikivi koopia. Selle originaal on tahutud Västergötlandis, arvatavasti 10. sajandil ning see seisab tänini sealsamas, kuhu ta algselt püstitati.
Ruunikivil on kiri: “Guve püstitas selle kivi Olavile, oma pojale, väga tublile noorele mehele. Ta tapeti Eestis. Havard raius kivisse.” Kivilt pärinev tekst on ajaloomuuseumi direktori Toomas Tamla sõnul üks varasemaid Eesti nime kirjapanekuid üldse.
Näitusel on väljas täisformaadis koopiad ruunikividest, millesse raiutud tekst jutustab viikingite reisidest idakaarde. Muu hulgas on tekstides nimetatud Eesti ja Läti kohanimesid (Eesti, Zemgale, Kolka neem) ning need varased kirjalikud allikad annavad tunnistust Läänemeremaade vahel juba sajandeid tagasi valitsenud tihedatest sidemetest.
Esimest korda võivad Eesti ajaloohuvilised saada põhjaliku ülevaate viikingite ajaloost ning uudistada, mis need ruunid siis ikkagi on.
“Ruunid olid germaani rahvaste vana kirjaviis, mida kasutati alates III sajandist pärast Kristust kuni keskaja lõpuni. Skandinaavias aga kirjutati ruune kohati veel isegi XIX sajandil. Rootsist on teada üle 3500 ruunikirja - enamik neist ruunikividel, mis pärinevad suuremalt jaolt ajavahemikust alates X sajandi lõpust kuni XII sajandi alguseni,” ütles rootsi ajaloolane Karl-Olof Andresson.
Viikingiaja ruunikivid olid teatud mõttes ametlikud mälestusmärgid, millest paljudel on näha kõrgest klassist kunstitöö. Rootsis on kivid tihti raidurite signeeritud ja nende näol on tegemist Põhjamaade vanimate nimeliselt tuntud kunstnikega.
Eile avatud näitus koosneb seitsmest ruunikivikoopiast koos eestikeelsete selgitavate tekstidega. Eriti uhke mulje jätab näitusel eksponeeritud kunagise kuulsa Söderala tuulelipu koopia.
Pronksist tuulelipp paiknes kunagi viikingilaeva mastis või vööris ning oli seejärel tuulelipuna kasutuses Söderala kirikus Hälsinglandi maakonnas Rootsis kuni 19. sajandini. Milline ajalugu!
“Viikingid idakaares” on Rootsi riikliku ajaloomuuseumi, Rootsi instituudi ja Rootsi saatkondade koostöö vili. Edasi rändavad ruunikivid Valgevenesse, Ukrainasse ja Venemaale. Eesti ajaloomuuseum on näitusele oma varamutest välja otsinud hulgaliselt põnevat viikingiaegset arheoloogilist leiumaterjali.
1 KOMMENTAAR