Telefonihääletuse korraldaja kardab Murphy seadust

Eesti Telefon avab laupäeval pärast eurolauljate esinemist viieks minutiks 23 tasulist 900-seeria telefoninumbrit, millel helistades saavad muusikasõbrad anda hääle oma lemmikule. Kõne maksab 1.99.

Helistades numbril, ei ütle automaatvastaja, palju kõne maksab, vaid teatab lihtsalt: “Hääletatud”. Kõik. Seaduse järgi peab tasulise numbri puhul helistamisel kõnevõtjat kõigepealt hoiatama, et kõne maksab nii ja nii palju. Eesti Telefon hiilib lauluvõistluse puhul seadusest kõrvale, sest seaduse täitmise korral veniks kõne liiga pikaks. “Sellisel juhul saaksime võib-olla kümnendiku kõnedest vastu võtta,” ütleb Praakeli.

Üks inimene võib anda hääli oma lemmikule nii palju, kui süda soovib. Takistusi Eesti Telefon selleks teinud pole ja Eesti Televisioon pole seda ka nõudnud. Kui arvestada, et kõne kestab mõni sekund ja liita juurde ka kõne valimine, siis võtab ühe kõne tegemine umbes kümme sekundit. Seega suudaks andunud eurolaulufanaatik teha viie minuti jooksul umbes 30 kõnet. Praakeli sõnul on seda võimalik tehniliselt takistada, kuid kõnede vastuvõtu kiiruse arvelt.

Telefonijaamad registreerivad kõik valitud numbrid. Andmed kogutakse ühte serverisse, kus arvutiprogramm liidab numbreid ning ETV-l on võimalik jälgida jooksvat rahvahääletuse edetabelit. “Kui üks masin langeb rivist välja, ei tähenda see, et hääletamine on ebaõnnestunud. Igaks juhuks andmed dubleeritakse,” räägib Praakeli. “Kui väga musta stsenaariumi järgi peaks minema, näiteks juhtub midagi arvutiga, siis võib-olla läheb osa hääli kaotsi.”

Kui hääletamine lähebki luhta, on varuks ˛ürii, kes seab laulud järjekorda.

Televaatajate hääletusnumbritel saab ühel ajal vastu võtta 1374 kõnet. Praakeli hinnangul peaks sellest piisama, kuid samas hoiatab ta, et kui lauluvõistluse ülekande ajal telefoninumbrid avatuks kuulutatakse, ei maksa kohe paaniliselt telefoni haarata. “Tasuks mõni hetk oodata ja siis proovida,” soovitab Praakeli.

Möödunud aastal registreeriti hääletamise ajal 37 783 kõnet, sekundis seega 126.

Praakeli sõnul on varasemad aastad näidanud, et hääletamise ajal on liinid ülekoormuse tõttu hõivatud ja rahvusvaheliste kõnede võtmisel ja vastuvõtmisel tekib muresid. Kuna nüüd tuleb Tallinna tuhatkond ajakirjanikku, delegatsioonid, esinejad, siis eeldatakse, et hääletamise ajal ja pärast hääletust võidakse võtta massiliselt rahvusvahelisi kõnesid. “Hääletuse sujumiseks ja transiitjaamade koormuse vähendamiseks muutsime kõnede liiklust. Sel korral loeme hääli nii, et hääletamine ei puuduta transiitjaamasid. See tähendab, et hääled korjatakse kokku kümnes digitaaljaamas ja tulemused saadetakse serverisse,” selgitab Praakeli.

Televaatajate hääletust katsetati esimest korda Dublini lauluvõistlusel. 1998. aastast on telefonihääletus kohustuslik. “Televaatajate hääletus võeti kasutusele seetõttu, et oleks demokraatlikum ja tekiks masside huvi. Miinus on aga see, et hääletama ei kipu just kõrgelaubalised. Sellepärast ongi nii, et Türgi saab Saksamaalt alati maksimumpunkte,” räägib Pihlamägi.

Lauluvõistluse korraldajate andmetel ei ole tänavu telefonihääletust Rumeenias ja Venemaal. Kardetakse liinide kokkujooksmist. Laulude hindamise võtab oma õlule ˛ürii. “Venemaa pole kunagi julgenud telefonihääletust korraldada. Kujuta ette, kui suur ja lai on Venemaa,” ütleb Pihlamägi. Tema sõnul pole kumbki riik isegi katsetanud, kas telefoniliinid peavad miljonitele kõnedele vastu või mitte.

Pihlamäe sõnul on varasematel aastatel mõne riigi telefoniliinid tõesti kokku jooksnud. Eredam näide pärineb lõunanaabrite juurest 2000. aastal. Lätlased olid kindlad, et telefonihääletus laabub sujuvalt, kuid esimese minutiga jooksid liinid umbe ning punkte tuli jagada ˛üriil.

Televaatajate hääletamine on näidanud, et Venemaa mängib kokku endiste Jugoslaavia riikidega ning Vahemeremaad ja lõunaslaavlased jagavad, nagu ka Skandinaavia riigid, punkte omavahel.

Osa riike korraldab küll televaatajate hääletuse, kuid punkte jagavad ka ˛üriiliikmed. Nii on see näiteks Kreekas. Lõpp-punktid saadakse ˛ürii ja televaatajate tulemuste liitmisel.

Ligi 400 000 Tele2 ja Radiolinja teenuseid kasutavat telefoniomanikku võivad Eurovisioni-hääletamisest kõrvale jääda. Eesti Telefon kardab telefonivõrgu ülekoormust ja ei pruugi neile anda võimalust helistada.

Tele2 ja Radiolinjaga lepingu sõlminud inimesed saavad hääletada siis, kui Tele2 läheb Eesti Telefoni pakutavale kompromissile ja edastab ise klientide hääled Eesti Televisioonile.