Kogenud matkaselli tunned ära kihilisest riietusest ja kergest kotist

Jalatsid

, mida metsas kõlbab kanda, on tugevad ja sobivad erinevatel maastikel liikumiseks. Klassikaline matkajalanõu on kõrge säärega saabas - selline, mis hoiab ära jalaväänamised ja kaitseb ka põrutuste eest. Tallaosa peab pakkuma tuge jalavõlvile. See ei tohi kunagi olla pehme, vaid pigem jäik ja painduma nina poolt. Mida vähem on saapal õmblusi, seda parem.

on vajalikud siis, kui ilm on jahe. Aluspesu annab niiskuse edasi välimistesse riidekihtidesse. Vastupidi tavaettekujutusele on need valmistatud võrgutaolisest, mitte tihedast riidest, vaid võrgutaolisest kangast, mis seob palju õhku. Õhk on nimelt hea soojaisoleer.

Sama voorus on ka lambavillast materjalil, seepärast on klassikaline matkapesu peenvillane.

Lambavillakiud sisaldavad õli. Nii ei märgu riie täielikult, vaid jätab ihu ja pesu vahele õhku. Nõnda saab keha hingata ja higi aurab edasi välimistesse riidekihtidesse, sealt omakorda niiskus, lendub.

puhul on oluline selle tuulepidavus. Võrkpesu koos tuultpidavast materjalist pealisriietega kannatab nii temperatuurikõikumisi kui ka väikest pakast. On tähtis, et matkariietus oleks vettpidavast, aga samas hingavast riidest. Kõige tuntum selline materjal on goretex.

Kui tootja reklaamib, et materjal on nii vettpidav kui ka hingav, siis tuleb sellesse ettevaatlikult suhtuda ja uurida hoolega etiketti. Kvaliteetse toote puhul on konkreetselt kirjas, kui suur on toote hingavus ja milline vettpidavus.

Riietuse puhul on suurim reaalne veepidavus neli meetrit (4000 mm veesammast ruutsentimeetri kohta), telkide puhul vastavalt 1500 mm veesammast. Riietel peab see näitaja olema suurem, sest liikumine vähendab veepidavust.

Enamik materjale on tegelikult hoopis vetthülgavad - vihmavesi valgub kangalt maha, kuid ühel hetkel hakkab niiskus läbi tulema.

Materjali hingavuse testimisel mõõdetakse, mitu grammi vett see ööpäeva jooksul kanga ruutmeetri kohta hingab. 2,5-3,5 kilo vett 24 tunni jooksul on juba väga hea kvaliteet. Selline materjal on kallis - hinna ajab kõrgeks parim võimalik kompromiss hingavuse ja veepidavuse vahel.

on sama oluline kui selle materjal. Parema riietuse puhul on püksid sisekülgedelt tugevdatud, põlved kumeraks tehtud, tihtipeale traksidega ja neil on kõrgendatud seljaosa (ikka selleks, et selg ei külmetaks).

Jaki puhul on tähtis, et taskud oleksid õige koha peal. Klassikalisel variandil on taskud paigutatud nii, et need ei jääks seljakoti rihmade alla. Heal matkajakil on piisavalt pikad varrukad, et ka käsi üle pea tõstes jääksid need kaetuks. Universaalsetel mudelitel peidetakse kapuuts krae sisse ära, spetsiaalsetel matkajakkidel on aga anatoomiline kapuuts - seda saab iga inimene täpselt oma pea kuju järgi reguleerida ja selle serv ei kuku kunagi silmile.

Eesti muutliku ilmaga on tähtsad ka tõmblukuga avatavad õhuavad kaenla all. Vihmakindlatel riietel on veel topelttuuleliistud.

Talvistele matkajakkidele ei panda enam vatiini, vaid kasutatakse kihilist riietust. Sooja annavad ja samal ajal imavad niiskust eri paksusega fliisjakid ja -püksid. Klassikalistel, kõige külmemateks oludeks mõeldud matkariietel on suletäidis.

Sooja ilmaga sobivad aga puuvillased suurte taskutega püksid, näiteks põlvpüksid, millele tuleb rihm peale panna, sest selle külge on mugav lisavarustust riputada.

Tavalise puuvillase T-särgi peale on mõnus tõmmata matkavest, mis kaitseb temperatuurikõikumiste eest.

pole matkal pelgalt uhkuseasi. Iseäranis suvisel ajal tuleb päikese eest kaitsta mitte ainult silmi, vaid ka kõrvu - eriti poisikestel, kel need veidi peast eemale hoiavad.

ei pea nädalalõpuseiklejal olema kuigi suur. Oluline on jälgida, et koormus oleks õigesti jagatud. Selleks tuleks eelistada korralikku duralumiiniumist seljatugedega kotti, mida saab kandja seljakujule vastavaks sättida.

Üleõlarihmadele lisaks peaks kotil olema rinnarihm, mis välistaks kandami ülemise osa kõikumise.

Ka väiksel seljakotil võiks olla lai vöö ja puusarihm naba kõrgusel. Parematel seljakottidel saab rinna- või puusarihma kõrgust reguleerida.

Lisaks võiksid kotikülgedel olla pingutusrihmad, et saaks üleliigse õhu kotist välja suruda. Lisarihmad koti ülaosas on mõeldud magamisaluse ja telgi jaoks.

Mõnel mudelil on ka joogipudeli sahtel. Pehmest joogikotist tuleb toru õlarihma juurde ja inimene saab janu kustutada, ilma et peaks kandami seljast võtma. 200-300 krooni maksev märss ei vääri seljakoti nime. Õige seikleja seljakott maksab 600-2500 krooni. Toestatud seljaosaga 25-30liitrine kott sobib suurepäraselt ka koolilapsele.

võiks olla teistsugune kui turisti ööbimismajake - viimane eeldab autoga väljasõitu, sest selle maht ja kaal on liiga suured. Kui korralikku matkatelki ei ole tõesti võtta, on üks võimalus tekstiilmajake seltskonna vahel ära jagada.

Seiklusmatkaja telgis on üldjuhul küll vähem ruumi kui turistidele mõeldud majakeses, aga paremad on veetakistus, ventilatsioon, ruumijaotus, pakend on tunduvalt väiksem ja kergem ning telgi ülespanemine käib lihtsalt ja kiiresti. Kui tuleb ootamatu vihmahoog, on see enam kui oluline. Ka hommikul läheb laagri kokkupanemine kiiresti.

Söögivalmistamiseks tuleb matkale kaasa võtta gaasil või vedelküttel töötav priimus. Tööriistadest on hädavajalikud taskunuga ja väike kirves või saag.

Tikutopse võiks olla vähemalt kaks - kumbki eraldi kilekotis. Sobivad ka niiskuskindlad jahimehetikud . Lisaks tasuks ühes võtta välgumihkli. Matkal peab olema kaasas joogipudel, sest päevas kulub ühe inimese kohta 1-2 liitrit vett.

Mugavad on kuivtoidud - kuivpudrud, supid ja pajaroad. Pealegi ei lisa need seljakotile erilist kaalu. Kogenud matkasell võtab retkele kaasa ka kuivikuid. Lisaks noale tuleb kotti pista ka lusikas (kahvel pole hädavajalik). Toidunõud võiksid olla roostevabaterasest (vasakpoolsel pildil kruus), sest need on vastupidavad, kaaluvad vähe ja neid on kerge puhastada.

Matkatarvete seast ei tohiks puududa ka esmaabivahendid - plaastrid, side ja pudel piiritust. Samuti kuluvad marjaks ära päikesekaitsekreem ja sääsetõrjevahend.

Telkmaja (tsirkusetüüpi uste-akendega, sobib nii peopaigaks kui ka suuremale seltskonnale ööbimiseks) - alates 250 kroonist ööpäev.

Telk - üks koht 35 krooni ööpäevas (näiteks kolmekohaline 3 x 35 krooni.

Seljakott, jalgrattakott, magamiskott - 40 krooni ööpäev.

Magamisalus - 10 krooni ööpäev.

Priimus - 15 krooni ööpäev.

Kanuu - 500 krooni ööpäev.

Varjualune (aiakatus) 3 x 3 meetrit - 100 krooni ööpäev.

Päästevest - 30 krooni ööpäev.

Laenutamisel küsitakse tagatist vastavalt eseme väärtusele - näiteks telgi puhul 800-1000 krooni. Kes soovib vajaliku matkatarbe kinni panna, saab sõlmida lepingu. Ette tuleb maksta rent, tagatisraha küsitakse kauba kättesaamisel.

Magamiskott, seljakott, rattakott - 45 krooni ööpäev.

Alusmatt - 15 krooni ööpäev.

Telgid (kahekohaline - 75 krooni, neljakohaline - 100 krooni, viie-kuuekohaline - 150 krooni ööpäev).

Tagatisraha kallima hinnaklassi telkidel 2500-3500, keskmiselt aga 1000-1500 krooni. Kõige odavam on ühekordne telk - 650 krooni. Kallimate magamiskottide tagatisraha 1000 krooni, tavalistel 320-650 krooni. Seljakottide tagatisraha ulatub 1000 (40liitrine) 2500 kroonini (80liitrine).