Et aed ei läheks aia taha

Pirita linnakujundustalituse peaspetsialisti Aarne Peterkopi sõnul on seadustik praegu piirete ehitamise osas suhteliselt nõrk. “Meie saame vaid soovitusi jagada, et uus rajatav aed kõrvalpiiretega enam-vähem ühtlane ja ühes stiilis välja näeks,” ütleb Peterkop.

Piiretele seatud soovituslikud kõrgusepiirangud pole aiaehitajatele siiski alati korda läinud. Lubatud 1,25-1,50 meetri kõrguste aedade kõrvale kerkisid Peterkopi sõnul vahel ka võimsad plangud.

Peterkop ütleb, et lähiajal kehtestatav üldplaneering määrab aia kõrguseks 1,5 meetrit. See käib tänavaäärse aia kohta, kruntide vahele võib ka kõrgema plangu ehitada, kuid ainult siis, kui kõik asjasse puutuvad naabrid on sellega nõus. Erijuhtudel, näiteks firmade puhul, on projekti olemasolu ja linnaosa kooskõlastuse korral lubatud ka kõrgemaid piirdeid rajada. Peterkopi sõnu püüdleb Pirita linnaosa selle poole, et säilitada aedlinna ilmet.

Aedlinna ilme hoidmise eest seisab ka Nõmme linnaosa. Seal on soovitatav vertikaalne, sokliga puitlippaed. Piirde kõrguse ülemmäär on siingi üks meeter ja 50 sentimeetrit. “Erandina, kui hoone asub suure tee ääres, on lubatud ehitada 20 sentimeetrit kõrgem aed, seega siis meeter seitsmekümnene piire,” seletab Nõmme linnaosa valitsuse arhitekt Anne Siht. “Selline aed annab Nõmmele just meie linnaosale omase intiimse, koduse ja privaatse välimuse. Kuid kahjuks on väga paljud ehitanud omavoliliselt tõelisi tsitadelle. Õnneks ilusaid piirdeid on siiski hoopis rohkem, “ teab linnaosas kevaditi jalgrattaga ringsõite teinud Anne Siht.

Majaomanikule, kes soovituslikke reegleid eirates linnapilti rikub, saab ametnik aia tagant vaid näppu vibutada ning öelda, et nii ei tohi. Ettekirjutust tehakse harva. Anne Sihile meenub kohe Kadaka puiestee, kuhu on ehitatud paar residentside omaga sarnast kõrget aeda. “Piirete taga on väga ilusad majad, nendes ilusates hoovides on aednikud tööl, kuid kõik on piiratud jalakäijaid lausa solvava plangu taha. Omal ajal saatsime riigikantseleisse märgukirja, et Nurme tänaval ja Kadaka puiesteel asuvad aiad ei sobi meie linnaossa. Aga midagi ei ole muutunud,” räägib Anne Siht.

Tallinna linnavalitsuse arhitektuuriteenistuse spetsialisti Kerttu Märtini sõnul üldjuhul piirdeaedadele eraldi ehitusluba ei väljastata. “Reeglina on uute hoonete aiad-piirded, nende kõrgused ja kasutatavad materjalid juba uue maja projektis ära märgitud,” kinnitab Märtin. See võimaldab sobimatud ideed juba eos avastada.

Vana aia asemele ehitatavale piirdele kehtib seaduselõik, mis selgitab ehitise, kaasa arvatud piirdeaia kohta käivaid nõudeid. Märtini sõnul tähendab seaduses öeldu kokkuvõtlikult, et uus rajatav aed peab sobima ümbrusega ning ei tohi tekitada ohtu varale, elule ja tervisele. Samuti peavad remondi, korrastamise ja kasutamise kulud olema võimalikult väikesed ning ehitis peab arvestama naabrust ja ehitustava.