MEISTRIKLASS: Jazz valab ahjuvormi bobotie nime kandva hakkliharoa, mis Šoko sõnul peab valamise hetkel olema kreemja konsistentsiga.Foto: Tiina Kõrtsini
Inimesed
4. aprill 2002, 00:00

Kaks meest köögis, Lõuna-Aafrika toitudest rääkimata

Kaupluse Kiika Kööki kokanduskursus muutus tõeliseks gurmaanide klubiks, kui telekokk Jazz koos Rain Käärsti ehk Šokoga valmistatavaid rammusaid toite reisilugudega vürtsitasid.

“Kas mõni on Lõuna-Aafrikas käinud?” uurib Jazz alustuseks publikult. Keegi noogutab. “No siis peame oma juttudega veidi ettevaatlikumad olema,” ütleb Jazz tasandatud häälel Rain Käärstile Reval Hotel Olümpiast. Mõlemad esindasid Eestit Lõuna-Aafrikas korraldatud grillimisvõistlusel.

Jazzi ja Šoko jaoks tähendab Lõuna-Aafrika köök vikerkaarevärvides kaleidoskoopi, kuhu vallutajad ja rändajad on endast jälje jätnud. “Hollandlased tõid 16. sajandil euroopaliku lähenemise toidukultuurile, mis seoti kohalike ellujäämisköögiga,” räägib Šoko.

Nii viidi Euroopast komme toitu võiga maitsestada, sest vürtsid olid kallid. Indoneeslaste panuseks aafriklaste toidulauale said magushapu maitse, mahedad vürtsid, maitseained ja chutney (magushapu puuviljakaste). Inglased viisid pudingid ja vormiroad, hindud lisasid toitu tugevamaid vürtse, sakslased vorstid, prantslased hea veini. Viimane kuulub Lõuna-Aafrika köögis nii toidu kõrvale kui ka sisse.

Jazzi sõnul on sealsed veinid väga head, kuigi neid ei valmistata traditsioonilisel moel - tammepuust vaadis laagerdamise asemel ujuvad tammepalgid veinis.

Veel üllatas Jazzi ja Šokot, et kohalikus köögis kasutati ka Eesti köögi traditsioonilist toorainet. “Üllatusime, kui keset savanni pakuti meile tõelist peedisalatit,” toob Jazz näite.

Keset savanni korralik kodune peedisalat

“Jaanalinnuliha on oivaline ja tervislik, midagi kana ja loomaliha vahepealset,” kiidab Šoko toorest jaanalinnulihast carpaccio’ jaoks õhukesi viilakaid lõigates. “Enne lõikamist pange liha külma, siis saab õhukesed viilud. Jäine maitse on selle roa juures ka hea.”

Carpaccio’s võib kasutada ka marineeritud toorest liha või kuival pannil kõrgel temperatuuril röstitud liha.

Jazzi sõnul serveeritakse Lõuna-Aafrikas sageli suupisteks kuivatatud liha. “Kuivatatud liha söömine sai alguse pärismaalastelt, kes toidu otsingul surnud loomi leides nende küljest pikki ribasid lõikasid. Need riputati päikese ja õhu kätte kuivama. Kliima on õnneks selline, et ükski bakter ei hakka lihale külge,” jutustab Jazz.

Šoko ja Jazzi kõige ehedamad kuivatatud liha söömise mälestused seonduvad safariga. “Lahtise d˛iibiga õhtusel safaril olles jäi auto äkki seisma ning autojuht teatas, et tal on meile halb ja hea uudis. Hea uudis oli see, et lõvid on väga lähedal. Halb aga see, et auto kumm läks katki,” jutustab Šoko. “Lõvide lähenedes muutus muidu rahulik “vana” järjest närvilisemaks. Ühel hetkel ei lubanud ta meil end enam liigutada.”

“Ja autojuhi käsi libises püssi poole,” täiendab Jazz, kes hiljem kuulis kohalikelt, et mitmed rahvuspargist läbi rännanud põgenikud on kiskjate kätte jäänudki. Kuulajate silmad on põnevat lugu kuulates ümmargused, aga suud naerul - Jazz ja Šoko on siiski elus.

Kõik hea algab Lõuna-Aafrikas b-tähega

Jazzi sõnul algavad kõik Lõuna-Aafrika parimad toitud b-tähega. Kui kursuslased carpaccio’t mekivad, teevad telekokad juba järgmist rooga ehk bobotie’d.

“Kohalikku rahvusrooga mekkides tulid selle toidu välimus ja maitse kuidagi tuttavad ette. Umbes kolmanda lusikatäie järel saime aru, et meie mõistes on tegemist hakklihavormiga,” muigab Jazz. Tuttava maitse taga olid hakkliha, sibul ja küüslauk. Kohalikku koloriiti lisasid aprikoosid, mandlid, rosinad, karri ja kurkum, viimasest jääb õrnalt mõrkjas mekk. “Karrit tasub enne toidule lisamist veidi kuumutada, siis tuleb tema maitse ja aroom paremini esile. Ka ingver on salapärane, annab maitse välja hiljem. Eriti kui seda värskelt kasutada,” ütleb Jazz. “Muide, marineeritult on ingver veel eriti hea,” lisab Šoko.

Bobotie`t maitstes kostab vaid mõnulevat mõminat. Kursuslased ei oska veel aimatagi, kui maitsvad võivad olla sinikarbisupp ja peedisalat chutney’ga, rääkimata aafriklannade retsepti järgi valmistatud sheeba-koogist. “Koogile on lisatud pekani pähklit ja šokolaadi, mis kuuluvad kokku nagu mees ja naine või nagu vein ja toit,” kiidab Šoko.

Retseptid
Bobotie

Vaja läheb: 1 kg lambahakkliha, võid, õli, 2 sibulat, küüslauku, karrit, kurkumit, valget leiba (näit. lavaš), 60 ml piima, pool sidrunit, muna, soola, musta pipart, 100 grammi kuivatatud aprikoose, õuna, 60 grammi rosinaid, 50 grammi mandlilaaste, loorberilehti.

Katteks: 250 ml piima, 2 muna, soola.

Tee nii: pane suuremat sorti pott tulele. Prae sibulad, küüslauk, lisa karri ja kurkumi, võta tulelt. Sega hakkliha, leivapuru, sidrunikoor ja -mahl, muna, pipar, sool, aprikoosid, õunad, rosinad ja mandlilaastud. Vala segu ahjupotti. Pista loorberilehed segusse ja kata pott fooliumiga. Küpseta 160kraadises ahjus tund ja 15 minutit. Seejärel võta vorm välja, vala peale piima-muna segu, pane roog uuesti ahju, tõsta temperatuur 200 kraadini ja küpseta veel 15 minutit.

Sinikarbisupp

Vaja läheb: 36 sinikarpi, 500 ml vett, 50 grammi võid, 1 sibul, 3 küüslauguküünt, 2 spl jahu, 500 ml kalapuljongit, 150 ml valget veini, 150 ml rõõska koort, peterselli, loorberit, muskaati, musta pipart, pernood, fenkolit, sidruniputke.

Tee nii: tükelda köögiviljad. Pane pott vähese oliiviõliga tulele ning vala sinna fenkol, veidi küüslauku ja sidruniputke. Kuumuta natuke ja lisa sinikarbid. Kui karbid on kuumenenud, vala potti vein, pernoo ja vesi. Hauta karpe kaane all, kuni need on lahti löönud. Tõsta karbid välja ning kurna vedelik. Pese pott ja aseta uuesti tulele. Pane potti võid, kuumuta selles küüslauk ja sibul. Lisa jahu, kuumuta segades. Vala peale kalapuljong, vein ja sinikarbileem, rõõsk koor ja maitseained. Keeda. Puista karbid supi sisse ning serveeri.

Jaanalinnu carpaccio sooja salatiga

Vaja läheb: 500 grammi jaanalinnufileed, veidi oliiviõli, 2 väikest sibulat, 2 punast ja 2 rohelist paprikat, 6 küüslauguküünt, 1 sidrun, kappareid, soola ja musta pipart.

Tee nii: pane filee tunnikeseks sügavkülma, kuid ära lase lihal läbi külmuda. Seejärel võta see külmast ning lõika hästi õhukesteks viiludeks. Lao lõigud vaagnale nii, et nad kataksid ühe kihina selle põhja.

Salati tegemiseks lõika juurvili kolmnurkseteks tükkideks. Pane pott vähese oliivi-õliga tulele. Lisa juurviljad ja kapparid, kuumuta mõni minut ja võta siis tulelt. Maitsesta soola ja pipraga.

Järgmiseks valmista oliiviõlist, sidrunikoorest ja -mahlast, soolast ja piprast kaste ning vala see lihalõikudele. Serveeri sooja salatiga.

Chutney

Vaja läheb: 250 grammi kuivatatud aprikoose, 250 grammi rosinaid, 1,5 liitrit veiniäädikat, 4 suurt sibulat, 4 suurt küüslauguküünt, 500 grammi pruuni suhkrut, 200 grammi mandlilaaste, 1 tl soola, 45 ml jahvatatud ingverit, 30 ml jahvatatud koriandrit, 30 ml sinepiseemneid, 10 ml tšillipulbrit.

Tee nii: pane aprikoosid ja rosinad üheks ööks äädikasse likku. Seejärel puista sinna teised ained ja kuumuta pidevalt segades kuni keemiseni. Chutney valmimiseks kulub ligi 3 tundi, sest kui segu tundub liiga happeline, tuleb seda kauem keeta. Soovi korral võib lisada õunatükke. Sega keedetud peedi lõikudega ja serveeri lihatoitudega.

Sheeba kook

Vaja läheb: 100 grammi pehmet võid, 150 grammi suhkrut, 3 muna, 200 grammi tumedat šokolaadi, 100 grammi jahvatatud mandleid, 15 ml kakaopulbrit, 1,5 tl küpsetuspulbrit, 15 ml kõrgema sordi nisujahu, 30 ml apelsinimahla, 15 ml apelsinilikööri, veidi vanillsuhkrut ja apelsinikoort.

Tee nii: soojenda ahi 160 kraadini. Vahusta või suhkruga, seejärel pane sinna ükshaaval munakollased. Sega pidevalt. Sulata šokolaad veevannis ja vala see muna-või massile. Seejärel lisa mandlijahu, kakaopulber ja küpsetuspulbriga segatud jahu. Pärast segamist vala sinna apelsinimahl ja -liköör, vanillsuhkur ja apelsinikoor. Nüüd vahusta munavalge koos sidrunihappega. Sega kõik omavahel ja pane võiga määritud koogivormi. Küpseta ahjus 50 minutit.

Allikas: Jazz ja Šoko