“Wremja” Mart Laar - rahvamees all-linnast

Need, kes

“Wremjat” vaatavad, teavad küll, et tegu on kõigest Laari teisikuga. Sellegipoolest lööb kohtumine fotograaf Meelis Adamsoniga pahviks.

“Kõige rohkem kahinat on siis, kui ma õnnepalees alles registreerimise ajaks saali ilmun. Need, kes mind ei näe, ronivad teiste kukile. Üks peigmees tahtis mind nähes registreerimiselt plehku panna,” naerab Meelis. Tänaval jalutades ei pane Meelis äraseletatud nägusid enam tähelegi. Ainult siis, kui mõni tuleb lausa juurde ja küsib autogrammi.

Naljasaadet “Wremja” vaadates võiks arvata, et sarnasus Mart Laariga on lihtsalt mingi grimmi-ime. Aga võta näpust: mehed on ka päriselus rabavalt sarnased. Meelise kinnitusel on ka lehepildil nähtud Mart Laari ema tema enda ema täpne koopia. Isegi sünnikuupäeva poolest on Marti-Meelist justkui kaksikvennad - Leniniga ühel kuupäeval sündinud Laar on Adamsonist vaid üks päev vanem. Ainult et saatus on ühe neist määranud päevi õhtusse saatma Toompea lossis, teise all-linna puumajas pildiklõpse tehes.

Juba laulva revolutsiooni aegadel, kui Laar esile kerkis, märkasid tuttavad fotomehe ja Laari sarnasust. Meelise enda arvates polnud see siiski piisav, et end näiteks “Vigla sõu” teisikute saateosas välja pakkuda: “Olin tookord oma kolmkümmend kilo kergem ega andnud päris Mardi mõõtu välja. Praeguse välimuseni jõudsin paari aasta eest, kui maohaavade pärast suitsetamise maha jätsin.”

Sarnasus on vähemalt ühel korral torganud silma ka Laarile endale. “Ükskord kohtusime “Motorexil”. Tema tuli turvameeste saatel, mina oma perekonnaga. Vaatas mind niimoodi, nagu ta ikka oma silmi punnitab,” meenutas Meelis.

Laari teisik tuli Kanal 2s jutuks pildiskandaali ajal. Meelis usub, et küllap samas saates esinev Tähe Tõnu temast rääkiski: “Tema on ju pulmades isamees ja mina teen noorpaaridest pilte. Ühel päeval astuski Vigla uksest sisse, istus tooli peale, ei rääkinud musta ega valget. Ainult vaatas ja ütles - teeme ära! Varsti tuligi telefonikõne: “Kohtume kell kaheksa Zorro urkas!””

Urkaks kutsutav võttepaik asub Stockmanni kaubamaja kõrval ühes mahajäetud majas. Mõnikord filmitakse saadet ka näitleja Dan Põldroosi lapsepõlvekodus.

Meelis kartis esialgu osatäitmist kui tuld: “Olin rolliga nõus ainult tingimusel, et mina rääkima ei hakka. Esimesel korral oligi nii, et mul kleebiti suu teibiga kinni. Rääkida polnud siis vajagi. Pärast võtteid mõtlesin, et nali sai tehtud ja asi ühelpool. Aga ei! Siis ilmus välja Martin Padar, kes hakkas Laari häält peale lugema. Nii ta nüüd on läinudki.”

Meelis Adamson ei salga, et ta lausa ootab neid üle nädala toimuvaid “Wremja” võttepäevi. Ja võtab osatäitmist nagu lõbusat seiklust.

“Võttepäev kestab hommikul üheksast kuni keskööni, vahel kauemgi. See on tõeline meeskonnatöö. Keegi ei pea ennast teistest tähtsamaks. Sellist asja ei ole, et Dan või Jan hüppaksid teistele peale: te pole näitlejad, te ei oska.”

Näidelda tegelikult polegi vaja: “Seda ma ütlen küll, et mina ei püüagi Mart Laari jäljendada. Kohe, kui hakkan näitlema, kamandab Vigla - tee, nagu sa ise oled! Tema jutu järgi on ˛anri nimi “mehed tulid kokku ja tegid ära”.”

Mart Laari hääle tegemine käib nii, et Meelis mängib ja Martin Padar loeb samal ajal kaamera taga teksti peale.

Kanal 2 koduleheküljel pälvivad kõige rohkem kiidusõnu Dani ja Jani kehastatud rullnokad. Meelisele on kirjadega tutvudes jäänud mulje, et kõige innukamalt kiidavad rullnokkasid just “normaalsed mehed” ise.

Mart Laarilt on Meelise osatäitmise kohta tulnud seni ainus kommentaar: ei kommenteeri. “Ega ta vist eriline naljamees ole ka,” oletab Meelis ja peab selles mõttes oma osa tõetruuks: “Ühes “Kahvli” saates ta küll püüdis nalja visata, aga mulle tundus, et sellest huumorist ei saanud aru keegi stuudios ega ka kodudes.”

Mart Laariga on tema teisikul veelgi kokkupuutepunkte: ekspeaminister ja Meelise ema olid kunagi 24. keskkoolis koos õpetajad. Hiljaaegu pani Meelis poja õppima Kopli kunstikooli. Samas koolis õpetas kunagi Laar. “Nii, kui mind koridori peal nähti, pistsid lapsed kisama: Mart Laar on koolis! Kuulsin veel õppealajuhataja torinat: mis ta siis niimoodi ette teatamata...”

Pole see teise kuulsuse seljas ratsutamine ainult lustiasi midagi. Meelis Adamson peab omal nahal võtma vastu ka päris-Laarile mõeldud sajatused. “Näiteks bussijaama lähedal poes, mis on 24 tundi lahti. Iga kord, kui lähen hilisel kellaajal õlut ostma, ripub mõni purjus tüüp hõlma küljes ja tänitab. Saab aru küll, et ma olen teine mees, aga laseb edasi. See läheb tüütuks.”

Kui roll päriselu liialt segama hakkab, lubab Meelis tuua ohvri. “Ajan habeme maha, siis oleme üsna erinevad.”