Simmi “Head käed” tuli, nägi ja võitis

Manfred Salzgeberi auhinna väärtus, mida üks suuremaid Euroopa subtiitrifirmasid Laser Video Titres (LVT) kolmandat aastat annab, on tegelikult 25 000 eurot. Tänavu läks uuenduslike Euroopa mängufilmide auhind jagamisele “Heade käte” ja Sloveenia re˛issööri Maja Weissi “Piirivalvuri” vahel. Auhinnaraha eest pakub LVT oma teenuseid - DVDde tootmist, subtiitrimist ja muid filmileviks vajalikke töid.

“Nüüd on meile kõik teed lahti,” usub 48aastane Simm. “Läheme maailma laamendama!” Auhindade jagamise ajal oli ta juba Tallinnas tagasi. Et au ja kuulsuse pälvis seetõttu Pimedate Ööde festivali juht Tiina Lokk, Simm ei kahetse. “Re˛issööri amet on tänuväärne. Film liigub omasoodu edasi, minu närve ta enam ei koorma. Aga tuju on hea.”

Kuna “Head käed” on valminud Eesti-Läti koostöös, saatis Simmi Berliinis peale produtsentfirmade Allfilm ja Forma Film esindajate ka Läti televisiooni võtterühm. Kuhu siis meie oma jäi? “Eestlastele on juba aastakümneid iseloomulik halvustada oma filmitegijaid. Eks uue põlvkonna re˛issöörid on sellega harjunud. Kerjusmungad oleme,” viskab re˛issöör eneseirooniliselt.

Simmi arvates on Eesti film nii hea, et Berliini oleks võinud aastaid tagasi vallutama minna. “”Georgica”, “Põrgupõhja uus Vanapagan”,” loetleb lavastaja võimalikke pretendente ja usub, et need oleks ka põhivõistlusele sobinud. Uue juhtkonnaga Berlinale pürib tema arvates aasta-aastalt kõrgemale ja läheb aina huvitavamaks. Valik on nii suur, et tippe ei oskagi esile tõsta. “Igal juhul saaks pilt lünklik,” ütleb Simm. Ta usub, et näeb vaatamata jäänud Kuldkaru laureaate ja Weissi “Piirivalvurit” hiljem.

“Head käed” linastus Berlinale tähtsuselt teises programmis “Panorama” neli korda - iga kord täissaalile. “Rahvas seisis, sildid käes, nõudis piletit,” meenutab Simm rõõmutundega ega varja, et sai publikult ohtralt tänusõnu. Lugu läti vargaplikast, kes Eesti piirilinna Vineeri meeste pead segi ajab, võlub re˛issööri arvates võrdlemisi vähe leierdatud paradoksiga: hea-kurja piir ja tõe-vale piir ei lange alati kokku. “Massikultuuris seesugust hajusust pole. Asi on väga lihtne - kõike müüakse kannikate ja tissidega, mis reklaamivad nii autosid kui ka moosi-piima. Keda see erutab?”

Mis saab “Headest kätest” edasi? Film hakkab 22. aprillil Sõpruse kinos uuesti jooksma. Ja Simm hakkab jooksma mööda maailma festivale. “San Francisco, Tokyo, Sćo Paulo,” loetleb ta tehtud tülpimusega kutseid, millest kõiki vastu võtta ei saa. Re˛issöör alustab tööd ka uue filmiga, võttes taas kampa “Ameerika mägede” (1994) kaasstsenaristi Hans-Werner Honerti, saksa teleprodutsendi, kelle juures ta filmifestivali päevil ka ööbis.

“Vara rääkida, stsenaarium osaleb võistlusel,” hoiab Simm saladust, avaldades vaid, et film tuleb praegus-aegne ja kaasa löövad nii sakslased kui ka eestlased. Ainus mure olevat välja mõelda, mis keeles film tuleb.