Inimesed

Nora Kutti: elukutseline Eesti meister ujumises 

Kaja Grigorjev, 19. jaanuar 2002, 00:00
79aastane Nora Kutti ei kujuta ette nädalat, kui ta ei teeks trenni. Omaaegne 32kordne Eesti meister ujumises tunnistab, et võitudearve vajab täpsustamist: kui spordiveteranide klassis saadud tiitlid juurde arvata, on meistriks tulemise kordi poole rohkem.

“Ujumistrenni võiks teha ka paar korda nädalas, kuid kõik on tasuline, seepärast käin vahelduseks ka jõusaalis.” Kadestamisväärselt heas sportlikus vormis Nora Kutti tunnistab, et käib ujulas hommikutundidel, kui seal on vaiksem. Päevanorm on 1000-1500 meetrit.

“Lõpuks on üks asi ometi Tartus parem kui Tallinnas!” tunneb nooruslik daam kaas-aegse veekeskuse üle rõõmu. Millised võinuks olla tema rekordiajad siis, kui siin oleks midagi taolist olnud oma paarkümmend aastat tagasi...

Tallinn pole kunagi Tartust lugu pidanud, ütleb ujumiskuulsus. “Juba Vene ajal oli niimoodi. Enne suuri võistlusi kutsuti Tartu ujujad pealinna katsevõistlustele. Kui kohale jõudsime, öeldi: võite tagasi minna, me tegime katsed ilma teieta ära.”

Tallinna ülbus ajas tartlanna vihale. Pahameeleavaldustest mõjusamad olid Nora Neumann-Kutti saavutused, mis kindlustasid pääsu koondisesse.

Kõige kallimaks võiduks peab Nora Kutti maailmameistritiitlite kõrval oma esimest Eesti meistriks tulemist. Sellest saab varsti 65 aastat. “Sealt kõik algaski. Tõestasin iseendale, mida ma suudan.”

Ainus treener - vend

“Mul ei ole kunagi päris oma treenerit olnud.” 12aastaselt tõsisemalt ujumisega tegelema hakanud Nora suur eeskuju oli temast kaheksa aastat vanem vend Roman. Vend võttis kuival maal aega ja tegi asjalikke märkusi: kui vead varakult välja juurid, on võidud kindlamad tulema.

Vaid üks kord tekkinud õe ja venna vahel pisike arusaamatus. “Meistrivõistlused toimusid tookord Mustamäel, leppisime kokku, et vend annab noogutades märku, kui olen ajagraafikus ning uus rekord garanteeritud. Siis ta muudkui noogutas - ja mina ei püstitanudki rekordit, sest võtsin asja liiga rahulikult.”

Ülikooli kehakultuuriteaduskonna lõpetanud Nora Kutti tunnistab, et tema tegelik soov oli astuda arstiteaduskonda. “Aga ei julgenud proovida, sest olin keemias ja füüsikas nõrk.” Et sport peale jäi, selles on suur osa korvpallur Edgar Naaritsal. “Tema ütles, et mis sa jamad, tule kehakultuuri... Ja mul ei ole tulnud seda kahetseda.”

Viiekümnendate algus oli keeruline aeg. Kui ühel ajal toimus kaks olulist võistlust, siis võistelda tuli seal, kus käskis partei. Kui Nora Kutti julges oma arvamust avaldada, viitas eriti tähtis seltsimees trellitatud akna suunas: vali. 1952. aastal arreteeriti Nora Kutti abikaasa.

“Korraga ei tohtinud ma enam ülikoolis koosseisulisena töötada, õnneks andis Fred

Kudu võimaluse töötada õppeülesandega.” Segased ajad üle elanud Nora Kutti jäi ülikooliga seotuks kuni 1975. aastani.

Maailm läbi ujudes

Nora Kutti räägib, et just veteranideklassis võisteldes on ta saanud väga palju reisida: Austraalia, Inglismaa, Maroko, Saksamaa. Välisreisidel on Noral alati kaasas kudumisvardad ja lõng. Hiljem, vaadates vanu fotosid, meenuvad kudumite järgi aastaarvud, võistluskohad ja ujumisrekordid.

Veteranideklassis võisteldes olevat see eelis, et iga viie aasta järel klassi vahetades tunned ennast taas noorena, naerab Nora. “Praegu võistlen 75aastaste vanuseklassis, järgmisel aastal liigun edasi ning see on mulle eelis, mina lähen nooremast klassist vanemasse, järelikult ma olen võimekam nendest, kes seal juba ees on.”

Nora Neumanni esimese Eesti Vabariigi aegsetest rivaalidest-sõbrannadest ei jäänud ujumise juurde keegi. Elus on neist vaid Hilja Freimann-Labent, kes elab Inglismaal.

Spordilegend Nora Kuttil on kolm poega, kümme lapselast ja kaks lapselapselast. Pere kolm poega Juhan, Toomas ja Peeter huvitusid omal ajal kõik spordist, ujumisega tegeles vaid Toomas, kuid ema saavutusi tal korrata ei õnnestunud.

Meie seenior-esiujuja mõtted liiguvad juba suves. Kuid - Potsdamis toimuvatest võistlustest saab Nora Kutti osa võtta vaid siis, kui leiab sponsori. Spordiliit eakaid sportlasi ei toeta. Kaasaeg õpetab ujuma ka muus keskkonnas kui vesi...

Nora Kutti ütleb, et ta pole ilmaski kaotuspisaraid valanud, sest kes ei oska kaotada, ei tunne ka võidust täit rõõmu.

Nora Neumann-Kutti

Aastatel 1938-1952 saanud Eesti ujumismeistriks 32 korda.

Esimese meistritiitli saavutas 100 meetri seliliujumises Tartu Veespordiklubi naiskonnas 1938. aastal. Aeg oli 1:33.4.

Pronksmedal 1939. aasta Eesti-Soome maavõistlustel 100 meetri vabaujumises, aeg 1:25.7.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee