TÄNA: 54aastane Ahti Nurmis tunneb, et on lavale naasmiseks piisavalt heas vormis.Foto: Tiina Kõrtsini
Eesti uudised
15. detsember 2001, 00:00

“Ütlevad, et mine lavale tagasi.” (1)

Menulaulu “Sel ööl sind ma ootan” esitaja Ahti Nurmis on korduvalt pidanud selle loo sõnumit kehaliselt tunnetama. Äsja ootas teda tänaval kaheksapäine kamp ning nuhtles lauljat sedavõrd armutult, et sinikas silma all ei kavatse ega kavatse kaduda.

“Sinikas ei lähe millegipärast ära,” kurdab mööblitehases Univa töötav kunagine menulaulja Ahti Nurmis. Kes meist ei teaks “Horoskoobist” tuule alla saanud Nurmise lugusid, näiteks “Sel ööl sind ma ootan” või “Astub hobu omapäi”. Nüüd on sõbrad kümneid aastaid lavalaudadest eemal olnud Nurmisele süstinud pähe mõtte, et oleks aeg taas laulma hakata. Ahti Nurmis on juba vanaisa ja turjal on tal 54 aastat.

“Ega see välistatud ole. Mikrofoni võtsin vist viimati pikemalt kätte kaks-kolm aastat tagasi Kännu Kukes, kui oli firmapidu. Siis iga inimene laulab ja mina laulsin ka,” vihjab Nurmis, et kunagisest elukutselisest poplauljast pole enam suurt midagi järel.

Et Nurmis ikka veel kuulus on, selgus kaks kuud tagasi, kui pubis Ale Kok esines Boris Lehtlaan ning Nurmis istus koos Erich Kriegeriga publiku hulgas. “Lehtlaan laulis oma laulud ära ja kuidagi läks nii, et Kriegerit ja mind kutsuti ka laulma. Täitsa eksprompt. Laulsime siis koos “Sel ööl sind ma ootan”,” meenutab Nurmis lõbusalt alanud õhtut.

Pärast etteastet asutas Ahti Nurmis end teele oma Kalamaja kodu poole. Kui ta teele ilmus kaheksast venelasest koosnev kamp, said armastuslaulu “Sel ööl sind ma ootan” sõnad sootuks teise ja tänapäevase sisu.

“Lihtsalt tulid seitsme-kaheksakesi. Mina tahtsin Kosmose kino eest takso võtta, aga järsku sain kolaka pähe ja kukkusin. Nemad jooksid rabinal minema... Kogu asi käis alla minuti - löödi maha, võeti ära mobiil ja rahakott,” ohkab Nurmis. Politsei peale ei hakanud ta aega raiskama, sest näo järgi poleks ta vägivaldseid tüüpe niikuinii ära tundnud.

“Üks minut, ja 5000 krooni läinud! Hea teenistus neil,” muigab Nurmis nüüd mõrult. Summa teeb suureks kaduma läinud käekell Rolex. Rohkem kui asjadest ilmajäämine, ajab Nurmist marru pilt, mis talle viimased kaks kuud peeglist vastu vaatab. Ühe silma alune on ikka veel sinine.

Peksa on nii Ahti Nurmis ise kui ka tema lähedased saanud varemgi. Paar aastat tagasi juhtus see kodutrepikojas. Küsimusele “Narkotiki jest?” järgnes sedavõrd raske löök pähe, et Nurmis murdis trepist alla kukkudes käeluu.

Ahti noorema venna Eikiga, 47, läks hoopis hullusti. Viis aastat tagasi tungiti talle Balti jaamas kallale ja peksti nii läbi, et mees on nüüd invaliid ja elab hooldekodus. “Pool külge on halvatud. Üksi ta hakkama ei saa ja sinna ta jääbki. Sealt enam tervena välja ei tule,” otsib Ahti velje saatusest rääkides sõnu. Ta käib kolmandat aastat hooldekodus elavat venda tihti vaatamas.

Ahti Nurmis elab poissmehe-elu. Tütar on Soomes, lapselaps samuti. Suure korvpallifanaatikuna on Nurmis alati kohal, kui Tallinnas on mõni tähtis mäng.

Põhjus, miks kunagise menulaulja hiilgav karjäär vaibus, oli lihtne - tööd ei jätkunud. “Olümpia varietees töötasin, see lõppes ära. Siis algas mõõnaperiood. Restoran Kungla pandi kinni ja ma ei leidnud tööd. Nüüd oleks tööd palju ja kõik sõbrad-tuttavad räägivad, et mine lavale tagasi,” ütleb Ahti Nurmis, ent ei luba veel midagi.

Ühe tema kuulsama laulu sõnad, tollesama Smokie “Sel ööl sind ma ootan”, on talle pealuusse kulunud ning seda võib ta laulda ka une pealt.

“See lugu läks vist kõige paremini. Hiljem sai Olümpia varietees palju Smokie laule laulud, Chris Normani laulud sobivad minu häälega,” ütleb Ahti Nurmis.