ESIETENDUS “SUVITAJAD!”: Teatri taasavamisel esietendus Enn Vetemaa ja Neeme Kuninga kolmevaatuseline Muhu muusikal “Suvitajad!”, mille peaosas särasid Helgi Sallo ja Jüri Vlassov.Foto: Arno Saar
Inimesed
10. detsember 2001, 00:00

Endla kutsus uut maja vaatama

“Naljakas tunne on,” vaatab Endla teatri näitleja Katrin Valkna koduteatris enese ümber, sest süda tõrgub põhjalikult renoveeritud Endlat ära tundmast. “See on uskumatu! Alles hiljaaegu näis, et see remont ei lõpe kunagi! Ma ei usu oma silmi!”

Endla on viimased seitse kuud olnud teatrisõpradele suletud. Trupp tegi proove siin ja seal, hulgaliselt anti külalisetendusi ning olude kiuste toodi välja isegi uuslavastusi. Laupäeva õhtul peeti teatris taasavamispidu ja põhjaliku noorenduskuuri läbi teinud 90aastane kohati seniilsusele kalduv vanake, nagu direktor Ain Roost teatrihoonet nimetas, on kui uuesti sündinud.

“Kõik särab!” jätkab teatris kuuendat hooaega töötav näitlejanna Katrin Valkna vaimustusega.

Endlal nüüd oma stiil

Katrin toob esile eeskätt selle, et teatrimaja on põhjalikult moderniseerunud. “Maja oli varem mittemidagiütlev. Lihtsalt maja, mitte midagi erilist. Et temas oleks peitunud oma maja nägu - nagu see on Estonial või Draamateatril, seda mitte. Sellist stiili. Stiil on juurde tulnud!”

Helevalged seinad, põnevalt seatud valgustus, avarus. Siniste toolide asemel on saalis uued, punased. Lavakate perfektselt sile, mis võimaldab seal etendada isegi balletti. Lavapõrandki on uus. See ei kiiksu, kääksu ega laineta, selles pole ühtki naelaauku. Ja muidugi uus eesriie ja valguspark.

Täiesti uus saal - Küün

“Peame siin veel kodunema,” konstateerib Katrin. “Harjumatu on seegi, et peab jälgima silte seintel, kus miski asub.”

Katrin peab silmas paiku, mida varem olemaski polnud. Näiteks kahekorruseline kohvik-restoran, uus black box-stiilis teatrisaal nimega Küün, mille asemel olid varem ühekorruseline kohvik ja terrass. Endisest Palmisaalist on saanud esinduslik Sammassaal, mille suurtest akendest avaneb teatriesisele kaunis vaade. Pole enam vana näitlejate garderoobi ega väikest saali, mille aknad olid vineeriga kinni löödud.

Mainimata ei saa jätta, et kogu majas töötab märkamatult, kuid tõhusalt uus ventilatsioonisüsteem ja toimivad ka tuttuued tuleohutusseadmed. Ning lift, mis korruste vahel sõita soovijate jalavaeva kergendab.

Kodutunne alles

Katrin Valkna ütleb, et kodutunne, omamajatunne pole teatrist õnneks kuhugi kadunud. “Sest see ei teki majast, vaid inimestest, kes siin töötavad. Vahel tundub suisa imelik, et kohtudes valdab meid ülevoolav rõõm, justkui poleks me aastakümneid üksteist näinud. Siin on hea õhkkond. Vähemalt nende aastate jooksul, mil mina siin teatris olen töötanud, pole ma eal tunnetanud üksteisele halva soovimist, intriigitsemist. Inimesed on üksteise suhtes ausad.”

Katrin usub, et publikutki tõmbab uus Endla senisest rohkem, sest lisaks soovile saada teatrielamust tullakse kindlasti ka maja uudistama. “Pärnakad on teatri taasavamist ammu oodanud, siin linnas ei ole ju alternatiivi. Kui Tallinnas üks teater remondis on, läheb vaataja kuhugi mujale. Siin niisugust võimalust ei ole ja loodan küll, et saalid tulevad täis.”

Katrin pole veel uuenenud Endlas mängida jõudnud. See võimalus tuleb tal aga varsti, sest juba 22. detsembril esietendub Küünis “Rõõmu kaalud”, kus Katrin kaasa lööb. Proovid algavad täna.

Ometi pole renoveerimine veel lõppenud. Varsti on käes õmblus-, raua- ja puutöökoja kord endale uus ilme saada. Märtsiks peab see valmis olema.

Helle Kuningas: teater on muutunud vähem boheemlikuks

Teatris 33 aastat näidelnud Helle Kuningas ei suuda täpselt meenutada, mitu renoveerimist või remonti teatris nende aastate jooksul on olnud.

“Tundub, et igal aastal midagi remonditakse,” naerab ta, kuid möönab, et midagi nii põhjalikku pole tema teatris oleku ajal küll kunagi varem tehtud.

“Kõige rohkem rõõmustan uuenenud teatrisaali ja uue proovisaali üle, mis asub Küüni all,” ütleb ta. “Nad tunduvad olevat väga head.”

Helle Kuningas nendib, et tema meelest on õhkkond teatris muutunud. “Esialgu näib, et vähem boheemlikuks. Kuidagi akadeemilisemaks, valgemaks ja avatumaks. Euro!”