Gurmaanile näitavad teed Michelini tähed

Esimesed Michelini kvaliteeditärnid anti välja Prantsusmaal aastal 1900 ja need olid ära toodud hotelli- ja restoranijuhis, mis mõeldud mobiilsele inimesele öö- ja söögimajade asjus nõu andma. Selle teejuhi kontseptsiooni ei ole sajandi jooksul kordagi muudetud: reklaami seal ei avaldata ja arvustusi ei kirjutata. Samuti ei tea hinnatavad kunagi, kas ja millal Michelini inspektor neid külastas.

Hindamisskaala on kolmeastmeline. Näiteks möödunud aasta Prantsusmaa-juhti pääses 4137 restorani, millest 407 kööki oli hinnatud ühe, 70 kööki kahe ja vaid 22 kööki kolme tärni vääriliseks. Muide, 116 restorani või hotelli, mis olid valitute hulgas juba aastal 1900, on seda ka käesoleval aastal.

Et tänapäeva “mobilistid” ületavad riigipiire palju sagedamini kui nende saja aasta tagused eelkäijad, teeb seda ka Michelin Red Guide. Euroopas hinnatakse pea kõikide riikide hotelle ja restorane. Endistest sotsialismimaadest on seni ainsana esindatud Tšehhi Vabariik.

Eestile kõige lähemad “tähed” asuvad Soomes. Helsingi Palace-hotelli restoran sai Soome esimese “tähe” kaheksakümnendate lõpus. Üheksakümnendatel olid korra ära märgitud George ja Lord. Käesolev kümnend on alanud edukamalt. Sel aastal on Helsingis kaks ühetäherestorani: G.W. Sundman’s ja Chez Domimique.

Kapten Sundman oli omal ajal Helsingi mõjukamaid mehi. Tema kunagises kodus, kesklinna sadamast otse üle tee asuv restoran jätkab traditsiooni sama väärikalt. Söögisaal on suursugune. Ilma reserveerimata siia asja ei ole. Tegemist on linna ühe kõige kallima restoraniga. Kindlasti tasub külastajal sisse vaadata ka esimesel korrusel asuvasse Sundman’s Krogi, restoranislängis “taskusse”, mis on pearestorani lihtsam ja odavam, kuid mitte vähem maitsev variant.

Kallis ja peenes kohas einestades pole miski võimatu: näiteks Helsingi teise tärnirestorani Chez Dominique’i piimalammas ja -põrsas tuuakse hommikuti Hispaaniast, osa kala Norrast. Ilma regulaarsete otselendudeta ei oleks see võimalik. Ehkki seda saab endale lubada väga väike arv restorane, on restoranipidajad seda meelt, et nende kohta külastada võib iga inimene, kel selleks vaid soovi (ja raha) on.

“Meile ei ole tähtis, kes on meie klient või kuidas ta riides on,” ütleb Chez Dominique’i peakokk ja osanik Hans Välimäki. “Mäletan, et hingasin ise palju kergemini, kui Rootsis esimese väliskogemusi omandades märkasin, et heasse restorani tuldi õhtul ka teksades ja see ei häirinud kedagi. Heas restoranis ei tunne mitte keegi mitte kunagi end ebamugavalt.”