Leigo talu peremees Tõnu Tamm: "Astelpaju säästaks riigile miljoneid!"

Leigo järvemuusika kontsertide korraldamisega kogu Eestis tuntuks saanud Tõnu Tamme maadel kasvab 1200 noort astelpaju. "Astelpajumari on vitamiinipomm. Kui tavalised aia- ja metsamarjad sisaldavad põhiliselt C-vitamiini ja natuke midagi veel, siis astelpajus on täispakett vitamiini ning kasulik rasvõli, mis lahustab vitamiine. C-vitamiini on astelpajus kuus korda rohkem kui näiteks mustas sõstras."

"Kolm aastat tagasi, kui hakkasime astelpaju uuesti kasvatama, tahtsime kohe marju süüa, aga noorte puude pealt neid muidugi veel ei saanud. Ostsin siis Rõhu katsepunktist nii palju marju, et jätkuks kogu talveks. Umbes 50-60 kilo sõime talve peale seitsme inimesega ära. Ega iga päev ka ei söönud, nii kuidas meelde tuli. Jõime astelpajumarjamahlast tehtud morssi. Kui gripilaine üle Eesti käis, oli meie personal - 12 inimest - kõik pikali. Aga meie perest ei jäänud selles vägevas nakkusfoonis mitte üks haigeks! Siis vaatasin, et on ikka imerohi küll!" kiidab Tõnu.

Järgmisel aastal oli ta aga hooletum ja korralikult marju ei söönud, pikad pausid jäid sisse. Ja tuligi kerge gripp kallale. Tänavu tahab Tõnu uuesti hoolega marju süüa: "Nende kogemuste põhjal võin öelda, et viirusnakkused hoiab astelpajumari kõvasti-kõvasti eemal."

Tõnu Tamme arvates vääriks see asi katsetamist: "Riik peaks tegema korraliku katse - näiteks võtma ühe kooli, kus paralleelklassidest üks saab päevas klaasi apelsinimahla, teine astelpajumarjamahla. Siis oleks kohe statistikaga tõestatud, kes rohkem haige on. Mina olen nõus andma selleks katseks ühe tonni marju."

Tõnu toob võrdluseks koolides käivitatud piimaprojekti ja arvab, et samadel alustel võiks teha astelpajumarja-mahla projekti. "Astelpajumarja kilo maksaks maailmaturu järgi 24 krooni, piima hind on 6 krooni. Astelpajumarja kilost saab mitu liitrit jooki ja nii jääks katsele kulutaud summad enam-vähem samale tasemele piimaprojektiga. Aga kui gripp ära jääks - kui palju riik sellega võidaks?! Miljardeid!"

Kui Tõnu Tamm 20 aastat tagasi Leigole tuli, oli astelpaju esimene puu, mida ta terve rea istutas. Mitte ükski ei läinud kahjuks kasvama. Tõnu pettus, oli ju ta pannud taimed mulda teadmisega, kui tervislikud nood on. "Loobusime. Kuni neli aastat tagasi läks saunas ühe mu kliendiga jutt astelpaju peale. See mees oli Lauri Aaspõllu, kes on Eestis astelpajunduse eestvedaja ja nüüd ka astelpajukasvatajate tulundusühistu A-Mari asutaja," meenutab Tõnu tagasipöördumist astelpaju kasvatamise juurde.

Lauri Aaspõlluga rääkides tuli välja, et need astelpajud, mis enne kaheksakümnendaid Eestisse toodi, ei saanudki siin kasvama minna. Eestis see taim ise looduslikult ei kasva. "Need olid Altai sordid, kohanenud teistmoodi kliimaga, kuiva ja külma talvega. Meie maal on kliima aga niiskem. Kui saadi aru, et Nõukogude Liidu läänepiirkondadesse need ei sobi, hakkas Moskva aretama sorte spetsiaalselt loodealade jaoks. Erinevaid sorte omavahel ristates saadi aina sobivamaid tulemusi, ning siis saadeti Moskvast Tartu külje all asuvasse riiklikku Rõhu katsepunkti käsukorras katsetamiseks uus sortiment," räägib Tõnu.

Rõhus kasvatati üles terve istandus mitmesuguseid sorte. Kui Lauri Aaspõllu trehvas seda istandust nägema, aimas ta sealt Eesti põllumajandusele suurt kasu. Tema prognoosi kohaselt peaks astelpajukasvatusest kunagi tulema 10% Eesti põllumajanduse ekspordist, sest see mari on maailmas väga nõutud.

Küsimusele, miks teised maad astelpaju ei kasvata ja Eestil arvatakse olevat nii hea šanss maailmaturule jõudmiseks, on Tõnu Tamme arvates lihtne vastata: "Asi on selles, et astelpaju korjati enne metsikutest tihnikutest käsitsi. Lõuna pool Hollandit on see massiliselt levinud, aga hollandlane ei tunnegi seda marja! Pakun talle astelpaju mahla, kirjeldan marja, lõpuks tuleb välja, et see on seesama taim, mis kasvab neil tammide peal tammide kinnistamiseks."

Tõnu Tamme sõnul ei lähe rahvas Hollandis astelpajule ligi - taimel on pikad okkad. Okaste vahelt on raske korjata, saak on imetilluke ja lisaks on marjad okste küljes kõvasti kinni.

Rõhu katsepunktis kasvavad aga astelpajud, millel okkaid pole ning mis annavad saaki keskmiselt 10-11 tonni hektarilt - mitu korda rohkem kui mujal Euroopas, kus on ka mõned astelpajuistandused. "Rekordsaak oli Rõhul 21 tonni hektarilt. Näiteks Saksamaal on keskmine saak 3 tonni, Soomes 3-5 tonni hektarilt," räägib Tõnu.

Maailmaturu kilohind on praegu Tõnu sõnul 3 Saksa marka suurtelt partiidelt. "Vanasti olid põhitootjad Venemaa ja Hiina, kus kasvab miljon hektarit astelpaju. Aga Venemaa osakaal on segastel aegadel ära kadunud, istandusi on rüüstatud. Ja Hiinast tulevad liiga viletsad marjad. Nüüd oli seal kaks aastat järjest ka suur ikaldus," leiab Tõnugi, et Eestil on hea šanss end astelpajumarjadega maailmaturule sisse süüa.

Suur vahe Rõhu aretatud sortide ja metsikult kasvava marjaga on Tõnu Tamme sõnul seotud venelaste aatomipommi leiutamisega. "Kui venelane aatomipommi valmis sai, siis oli kohe probleem number üks kiiritushaigus," teab Tõnu, kes on paksud venekeelsed raamatud astelpaju kohta läbi lugenud. "Avastati, et tol ajal oli astelpaju kõige efektiivsem ravi kiiritushaiguse vastu. Riik andis suured summad raha, et astelpaju aretada ja uurida. Altaist ja mujalt korjati erinevaid looduslikke sorte, parimaid ristati omavahel - see oli pikk protsess. Mujal maailmas ei tegelnud sellega keegi."

* Parim viis astelpajumarju säilitada on sügavkülmas (näiteks kihiti suhkruga), kust need vahetult enne joogitegemist välja võetakse.

* Tõnu Tamm soovitab värsked marjad mikseriga puruks lasta, läbi sõela pressida, lahjendada veega 1:4 ning suhkruga segada.

* Aga võib ka lihtsamalt: võta pool peotäit marju ja vala kuum vesi peale, vajuta marjad lusikaga klaasiservale puruks, sega suhkruga ning juues söö ka marjad.

* Seemned oleks hea suus peeneks närida - need sisaldavad kasulikke õlisid.

* Tass astelpajumarjajooki hommikul aitab pingelisele päevale hästi vastu pidada, tass õhtul mõjub rahustavalt. Jook leevendab ka pohmelli.

* Tõnu Tamme sõnul pole mõtet astelpajumarju mahlana säilitada, sest õlid marjas oksüdeeruvad, tekivad liisunud rasvhapped, need põhjustavad koleda lõhna ja halva maiste. Seepärast võetakse säilitatud mahla ravimina.

* Astelpaju (Hippophaė rhamnoides) sisaldab rikkalikult C-vitamiini, aga ka enamikku B-rühma vitamiine, karotiini, E- ja K-vitamiini, mikroelemente, orgaanilisi happeid, pektiini ja parkaineid, pigmente, viljade seemnetes on kuni 12% kõrgväärtuslikku rasvõli.

Alkoholismi raviks tarvitatakse astelpajuõli 1 teelusikas 2-3 korda päevas 30-40 minutit enne sööki - aitab alkoholimürgitusest kahjustatud maksarakkudel ja kudedel taastuda. Loetakse, et astelpaju bioloogiline toime on seotud temas sisalduvate arvukate vitamiinide, mineraalainete ja orgaaniliste hapetega. Väidetakse, et astelpajuõlil on põletikuvastane, valuvaigistav, haavu parandav ja antimikroobne toime, ta stimuleerib vigastatud kudede taastumist, sh. maksarakkude taastumist pärast alkoholimürgitust, pidurdab ateroskleroosi, vähendab kolesterooli hulka veres, harvendab stenokardiahoogusid. Tavaliselt ei kutsu astelpaju esile kõrvalnähtusi. Põiekivide puhul ei tohi kasutada värskeid marju.

Leitud on viljadest valmistatud õlitõmmise ravitoime - kudede taastumine ja epiteliseerumine, günekoloogilises praktikas kasutamine, kiirituskahjustuste, põletushaavade ja nahahaiguste (ekseemid, haavandid) välispidine ravi (4).

* Tallinna turgudel liigub sel aastal astelpajumarja vähe. Küll saab aga veel selle nädala lõpuni tellida ja osta marju (54 krooni kilo) Rõhu katsepunktist, telefon (07) 418-517.

Astelpajuistikuid müüvad Pruuli puukool ja Ilupuud, hind ca 30 krooni istik.

Eestis astelpajumarjamahla ei toodeta, aga apteekides on müügil Leedu mahl ca 25 krooni liiter.