Ploomid sisaldavad süsivesikuid, mineraalaineid, vitamiine ja vähesel määral ka valke ja rasvu. Kuid ploomi tähtsaim tervislik omadus on rikkalik pektiinisisaldus, mis aitab alandada kõrgenenud kolesteroolitaset veres ja aeglustab suhkru imendumist peensooles. "Pektiinained seovad organismis vett, raskmetalli, soola ja mürgiseid aineid ning viivad need organismist välja," soovitab Polli aiandusinstituudi biokeemik Koidu Kelt kindlasti ploome süüa mürgistuse ja kiiritushaiguse puhul. Samuti aitab ploomis sisalduv pektiin organismist väljutada liigset vett ja soola, mis on tähtis südame-veresoonkonnale, neeru- ja põiehaiguste, sooltepõletike ning maohaavade korral. Peale ploomide leidub pektiini ka õuntes ja mustas sõstras.
Ploomidest saab abi ka kroonilise kõhukinnisuse korral, kuid ainult siis, kui neid enne magamaminekut pool kilo ära süüa. Juhul kui muret teeb mao ülehappesus või liigne kehakaal, see ravi ei sobi.
"Ploomid on väga suhkrurikkad, paljude sortide keskmine suhkrusisaldus on 8-9%, peaaegu sama palju kui õuntes," ütleb Koidu Kelt. Vanematest sortidest on tema sõnul suhkrurikkamad "Wilhelmine Späth", "Kadri", "Liisu", "Vilnor", "Suhkruploom"; uutest sortidest "Renklod Haritonovoi" ja "Renklod Jenikejevoi". Kuivatatud ploomides on suhkrusisaldus veelgi suurem.
Mineraalidest on ploomis teiste puuviljadega võrreldes enim kaaliumi ja rauda. Kaalium aitab normis hoida vererõhku, raud parandab verd. Hilissuvel ja sügise algul mõjuvad ploomid verele sama tõhusalt kui maasikad kevadel.
Kuigi ploomid sisaldavad palju eri vitamiine, jäävad need koguselt siiski mitmele teisele puuviljale alla. Näiteks inimesele päevas vajaliku C-vitamiini koguse saab kätte nii 25 ploomist kui ka 25 mustast sõstrast.
"Veel vähem C-vitamiini on vaid pirnis," märgib Koidu Kelt. Üks C-vitamiini poolest rikkam sort on "Wilhelmine Späth".
"Ploom on kõige maitsvam just puult korjates. Ploomil ei ole järelvalmimist, seistes maitse hoopis halveneb," ütleb Koidu Kelt ning soovitab toiduks eelistada kodumaist värsket ploomi.
Parim on külmutada tumedat värvi ja tihke viljalihaga ploome. Uuringutest hoolimata pole Polli aiandusinstituut Eesti ploomisortide hulgast sellist veel leidnud, mis sügavkülmas säiliks terve, nägusa ja maitsvana. Kõige lähem ideaalile on Koidu Keldi sõnul suhkruploom "Wilhelmine Späth".
Võimaliku mõru maitse ennetamiseks tuleb ploomilt enne sügavkülmikusse panekut kivi eemaldada. Enamiku sortide puhul on kasulikum enne sügavkülmutamist ploomid tükeldada ning suhkruga üle puistata või siirup peale kallata. Suhkru lisamisel ei muutu ploom vesiseks ega pudruseks, pealegi aitab suhkur säilitada värvi.
Septembri teine pool on parim aeg ploomiistikuid istutada. Et värskeid ploome jaguks suvest sügiseni, tasub aeda muretseda varasemaid ja hilisemaid ploomisorte. Viljapuude puukooli peremees Tiit Juhani soovitab aedadesse istutada eelkõige äraproovitud ploomisorte, nagu "Liivi kollane munaploom", "Edinburgh", "Emma Leppermann" ja "Suhkruploom". ""Liivi kollane muna-
ploom" on kõige parem, aga puul peab olema korralik tolmeldaja," kiidab Juhani hilist õitsejat. Hästi sobib selleks näiteks "Märjamaa". Kui enamik tolmeldamiseks toodud ploomipuude vilju pole Tiit Juhani sõnul kuigi maitsvad, siis "Märjamaa" sobib hästi ka n.-ö. lauaploomiks.
Hiline kandeaeg on ka "Perdigonil", vilju saab maitsta alles septembri lõpul. Paraku ei pruugi jahedal ja varaste öökülmadega sügisel ploomid valmis saada.
Ploomipuudest dekoratiivseim on punaseleheline "Nigra". Selle puu õied on kevadel valkjasroosad ning lehestik punetab kogu suve. "Nigra" viljad on söödavad, need meenutavad kreeke.
Kui tavaline puu võib visata pikkust, nii et ploome ei saa kätte, siis kääbusalusel puud jäävad 2,5-3 meetri kõrguseks.
Istikuid ostes saab valida paljasjuursete ja konteinertaimede vahel. Tiit Juhani sõnul tuleb sügisel paljasjuurseid ploomiistikuid istutada septembri lõpul ja oktoobri algul ehk siis, kui ploomipuult hakkavad esimesed lehed langema. Veelgi parem aeg paljasjuurseid istikuid istutada on varakevad, sest selline istik võib ümberistutamist põdeda. "Konteinertaimedel pole vahet, kas neid istutatakse kevadel või sügisel. Nende juured on mullapallis vigastuste eest kaitstud," seletab Tiit Juhani.
Parimad kompotiploomid on "Emma Leppermann", "Polli Emma", "Tartu värviline", "Edinburgh" ja "Liivi kollane munaploom".
Kompotiks sobivad ka "Victoria", "Vilmitar" ja "Wilhelmine Späth". Muidu igati maitsva "Vilnori" nahk hakkab kompotis narmendama.
Koorimise lihtsustamiseks tuleb ploomid paarikümneks sekundiks tulikuuma ja seejärel külma vette panna. Koorimisega ploom oma väärtust ei kaota, sest tema kestas märkimisväärselt C-vitamiini pole.
Vaja läheb 1/2 -1 kg ploome, 50 grammi võid, 3/4 liitrit piima, 300 grammi mannat, 3 muna, tükksuhkrut, soola.
Valmistamine: Pese ploomid ja kuivata. Eemalda ettevaatlikult kivid ning pista nende asemele suhkrutükk. Lase piim keema, lisa hästi segades juurde või ja manna. Keeda, kuni puder muutub paksuks. Maitsesta kergelt soolaga. Kui puder on jahtunud, lisa klopitud munakollased ja kõvaks vahuks löödud munavalge. Kata ploomid saadud seguga ja küpseta rikkalikus kuumas võis või õlis kiiresti helepruuniks. Enne lauale andmist veereta pallikesi suhkrus.
Vaja läheb 3 muna, 125 grammi võid, 125 grammi suhkrut, 125 grammi jahu, 1 teelusikatäis küpsetuspulbrit, veidi riivsaia, 0,5 kilo ploome, mooniseemneid, veidi riivitud sidrunikoort.
Valmistamine: Vahusta või suhkruga. Lisa segades ükshaaval munad. Sega jahu küpsetuspulbriga ning lisa küpsetuspulbriga segatud jahu muna- ja võisegule. Puista tainasse soovitud kogus mooniseemneid ning maitsestamiseks veidi sidrunikoort. Seejärel vala tainas võiga määritud ja riivsaiaga üle puistatud tordivormi. Poolita ploomid ning eemalda kivid. Lao ploomipooled taignale. Küpseta umbes pool tundi. Suured ja rasked ploomid vajuvad küpsemise ajal koogi sisse. Serveerimisel võib koogile kaunistuseks panna jäätisepalli või vahukooretupsu.
Vaja läheb 1 kilo ploome, 1/2 klaasi vett, 600 grammi suhkrut.
Valmistamine: Pektiinirikkuse tõttu on ploomid väga head tarretamiseks. Koori ja poolita ploomid enne keetmist, eemalda luud. Osa seemneid purusta ja haki nende sisu peeneks. Need võib marmelaadile maitse andmiseks lisada enne keetmise lõpetamist.
Vala ploomidele vesi. Hoia keedunõu kaanega suletult, kuni ploomid pehmeks keevad. Seejärel jätka keetmist lahtises nõus, pidevalt segades, kuni mass on küllalt tihe. Lisa suhkur ja sega, kuni mass muutub läikivaks, langeb lusikalt tükkidena, ei valgu külmale taldrikule tilgutades laiali, vaid tarretub. Seejärel tõsta segu läbi sõela kurnates purkidesse. Täitmisel tuleb purki veidi raputada, et marmelaadi vahele ei jääks õhku, mis soodustab riknemist.
"Polli munaploom", kilo 25 krooni.
"Edinburg", kilo 15-20 krooni.
"Victoria", kilo 25 krooni.
"Noarootsi punane", kilo 25 krooni.
"Liivi kollane munaploom", kilo 25 krooni.
"Amitar", kilo 18 krooni.
"Pärnu sinine", kilo 6.50-12 krooni.
Lillad Poola ploomid, kilo 11 krooni.
Kommentaarid (0)