TORMILINE KEVAD 1988: Karl Vaino pukist mahavõtmiseks oli vaid paar päeva. Paleepööre võinuks lõppeda ka haavatute ja surnutega (9)
Kõnekäänd ütleb, et eesmärk pühitseb abinõu. Komparteis troonile tõusmiseks ja võimu kindlustamiseks on kirjutatud kaebekirju, vassitud ning kavaldatud. Paraku on lõhutud ka tuhandete inimeste elusid. Ajaloolane, akadeemik ja Tartu ülikooli eesti ajaloo professor Tõnu Tannberg räägib, mil viisil nõukogude ajal Eestis juhtide väljavahetamine käis.
Kolmkümmend viis aastat tagasi, 1988. aasta mais, kui Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee (EKP KK) esimene sekretär Karl Vaino oma 65. sünnipäeva tähistas, ei tajunud ta veel, et tema istumisealune on kuumaks muutumas.
Nädal hiljem, 4.–10. juunil, toimusid vanalinnapäevadega paralleelselt lauluväljakul öölaulupeod, kuhu kogunes tuhandeid eesti noori, lehvitati sinimustvalgeid lippe ja lauldi isamaalisi laule. Hiljaaegu kokku tulnud Rahvarinne planeeris 17. juunil lauluväljakul suurmiitingut. Kompartei kopitanud valitsemisstiil ja inimeste idealism ning vabaduseiha olid sel kevadel eriti teravas vastuolus. Õhk Eesti kohal oli elektrit täis.
Kommentaarid