Vanasti oli jutu järgi müünud sõpradele kallimalt. Küsimus on, kes suudab oma sõpru petta ja kes mitte. Kas plärakast taevas ja spaa kodus on ÕNN? Päris tõsiselt, sellise jutuga inimesed hoidke palun kaugemala. Sõna keskkonnakaitse ütleb midagi? Kui kõigil oleks plärakast, siis ei oleks varsti enam puhast õhku, mida hingata. Tegelikult tuleb olla kaval, spaasse võid omale koos hooldustega osta privaatpileti, las teenindavad ja hiljem koristavad. Mulle meeldib selline kohustustevaba elu. Kõik siin elus on suhtumise küsimus. Kekuleenud pühin oma elust parema käega vasakule.
Selgita kuidas on võimalik investeerida kui iga kuu jääb raha üle 15 eurot? Elu on lihtsalt nii kallis. Aeg lõppeb ennem otsa kui nii vähesest rahast üldse midagi kasvama hakka .
Tead kokkuhoiuks on palju võimalusi, inimesed lihtsalt keelduvad mugavustest loobumisest, sest korrutavad tahan elada ka täna. Toon väikse nimekirja kuidas kokku hoida. Esiteks ela odavamas korteris. Sõida vähem autoga, vähem kui kilomeetri tagustele distansidele ei pea autoga minema. Ära söö väljas. Osta kaupa Kampaaniateajal ja hulgi ladudest. Planeeri oma eelarvet aastase seisuga mitte kuusst kuuse. Tuju krabada jäätis või burger tuleb maha suruda. Need kellel on lapsed need ei pea igat lapse tuju täitma. Ja nii on võimalik säästa.
Probleem on,et inimesed ei ole valmis mugavustest loobuma, nad krabavad kaupa kõige lähemast poest, Ei pea eelarvet vaid ostavad tujude järgi ja see ongi tänapäeva mood ja vaesuse allikas. 100 aastat tagasi pidas peaaegu iga üks eelarvet. Nõuka ajal see harjumus hakkas kaduma. Nüüd on üksikud inimesed kes peavad eelarvet
Kurb tõsiasi on see, et selleks, et üks mees saaks finantsvabadust nautida, peavad paljud tööd tegema. Lihtne majanduslik loogika. Kõik lihtsalt ei saa rantjee elu elada. Aga muidugi igaüks võib proovida.
Väga õige kommentaar. 1 on väga hea, juuksur ja teine väga hea õmbleja. Kunagi oli jutt, et kui koristaja jätab koristamata mingis asutuses on seda kohe näha ja tunda, aga kui teadustöötaja haigestub ei puuduta see eriti kedagi.
Kui teadustöötaja ära sureb või teadus välja suretatakse, siis läheb, jah, umbes üks inimpõlv aega, enne kui probleemid tekkivad, kuid siis pole enam kedagi, kes suudaks nendega tegeleda. Ei ole võimalik, et majandusinimene nii lühiajaliselt oma plaane teeb. Kasvõi kinnisvaraarenduses on Pütagoras ikkagi hädavajalik. Ja ma ei tea, mis ime koolis see miljonär käis, mina tavalises maakoolis küll õppisin nõuka ajal nii % kui muud elulist matemaatikat. Sellegipoolest pole kunagi eesmärgiks olnud saada investoriks selles tähenduses, kes ise midagi ei loo ega tooda.
Jah Kõik ei saa rantjee elu elada , küll aga saavad kõik olla finatsiliselt vabad, see tähendab et sa ei sõltu oma kuu sissetulekutest. Üks suuremaid probleeme tänapäeval on Kõrged maksud. Võtame nt 20 sajandi alguses oli euroopa kesmine maksumäär 7,7% mõnes riigis isegi 2-3%. See tähendas, et suur osa inimese sissetulekust jäi talle kätte. Nt põllumehel võis olla viljakas aasta, et sissetulekust piisas 5 aastaks,et isegi kui tuli põud inimene ei olnud näljas aidad oli vilja täis. hea tervisega käsitööline jõudis rohkem toota kui ta kulutas ja elada oma töö viljadestrasketel aegadel.
See ei tähendanud Rantjee elu elamist vaid, et inimestel olid säästud ja isegi vanemas eas kui tervis ei olnud nii hea ja produktiivsus madalam oli piisavalt sääste. Enemus jõukad inimesed teevad töö, küll vähem ja madalama intensiivsusega aga siiski on produktiivsed. Praegu on aga sellel suuremad probleemid.Inimese mõistus ja vabatahe on tasalülitatud ja sõltub ühiskonnast. Esiteks röövitakse inimest maksudega, siis keskpangad trükkivad raha ja inflatsioon sööb säästusid ja siis see terbimis kultuur ja mittekvaliteetsed tooted. Ja keskmine mugav inimene ütleb ah elu sitt aga mis teha saame.
Meil on palju selliseid investeerimisurkaid, mis heal juhul maksavad välja 1. intressi ja siis on "kööga". Isegi aktsiatesse investeerimine ilma korralikult asja tundmata lõpeb tõenäoliselt hävinguga.
Mingi toimetaja võiks ikka ka olla, kes ütleks sellise teksti autorile, et investeerides 10 000 eurot ei saa mitte mingit "passiivset tulu" või "kasvikuid". Ja kui annabki, siis sööb inflatsioon selle pisku ära. Päris arukas ongi selle eest endale mingi reis lubada.
Kust kohast sa 10 000k eest korteri saad? 10k pole tõesti aktsiaturul ega kinnisvaraturul midagi teha. Vähemalt 50k vaba raha on vaja, et seal reaalselt midagi liikuma hakkaks ja inflatsioon seda ära ei sööks. Lisaks pead ju sellele riigile ka hiljem 20% tulumaksu taguma mis teeb väikeste summadega investeerimise veel mõttetumaks. Rikastele meeldib sellist pläma ajada, aga tihti on neil reaalsustaju täiesti kadunud.
@To ttavi. On küll võimalik. Nt tuttav ostis idavirumaal terve mahajäetud maja 26 tuhandega kokku 18 korterid.Kõi elamis kõlbmatud. Ja siis Renoveeris korter korteri haaval müüs neid 6 tükki 10 euri tükk, ülejäänud renoveeris ja rentis välja müügist saadud rahaga. Nüüd tiksub tall põhimõtteliselt 1700 eurot kuus ühe maja pealt. Ise vaja kah midagi teha mitte vaid üritada kellegile purusilma ajada.
Investeerime pensioni fondidesse ja näeme kuidas meie rahaga laristatakse ning võetakse haldus tasusid ja ÜLLA-ÜLLA tootlikkus on nulli lähedane või ennem lahkumise võimalust lausa miinuses!!!
Kõik ei hakkagi investoriks ja Investeerimine ei pea olema takistuseks töötegemisele. Inimene võib madalama intensiivsusega tööd edasi teha. Ja lõpetaks ära selle nõuka aegse juttu. Inimene elab enda jaoks mitte ühiskonna jaoks. Talumees harib maad enda jaoks mitte selleks,et ühiskonda toita. Ühiskonna tõitmine on lihtsalt positiive kõrval effekt. Seega ei ole vaja rääkida,et oi peame olema kasulikud maksumaksjad ja ja ühsikonna jaoks tootlikud. Ikka ei suuda imestada kui nõukaaegselt inimesed mõtlevad. Elage enda jaoks , elage ausalt ja muu polegi oluline,
No aga hea Raivo Hein, palun ole hea ja räägi kuidas investeerida nii, et plussi jääda. Lotoga on veel mingigi võimalus võita. Aga Eestis investeeri kuhu sa tahad, kõikjal aktsiates ja väärtpaberites vaatad vaid kuidas su raha põleb.
Investeerimise mõte ei ole investeerija plussi jäämises vaid selle, kelle üritusse investeeritakse, plussi jäämises. Lihtinvesteerijad jäävad rahast ilma niikuinii.
Ega jah…
Ainult loll investeerib Eesti ja Baltikumi väärtpaberitesse…need ei suuda isegi üle korra aastas divikaid maksta ja erilisest kasvust ka rääkida ei saa..
Kui veidi otsida, siis USA turult peaks igaüks midagi enda meele järgi leidma. Tehingutasud võiksid muidugi seal pisut investorisõbralikumad olla..
see kooliharidus siia puutub kui kodus mingit eeskuju pole? Kooli ülesanne on inimeses mingi huvi ülesse äratada, et inimene saaks aru milles ta võimekas on kas reaalainetes või humanitaaris ning mis talkle tulevikus teha meeldiks mitte ta ei käiks tööl, et ära elada.
KOMMENTAARID (33)