„Ühissõiduki juhtimine nõuab tugevat närvisüsteemi ja head vaimset tervist. Sõidu jooksul võib absoluutselt kõike juhtuda. Sa pead oskama iga ootamatu olukorraga kohaneda ning suutma õigesti reageerida,“ sõnab särasilmi juba mitu aastat trammijuhi ametit pidav Jaroslav Žerlitsõn (23), kes kohtub oma töös nii tujukate joodikute kui ka ebaviisakate noorukitega. Vaba aja pühendab loominguline noormees aga oma kaunile hobile – jumestusele. „Meik toob mu hingele rahu ning aitab rutiinist mõneks ajaks põgeneda,“ selgitab ta.
„Mu esimene suvi selles ametis oli päris hull. Joodikutel oli pidevalt epilepsiahooge ja reisijad jooksid mu kabiini, karjudes, et keegi on maha kukkunud ja tal tuleb suust vahtu. Vaatamata šokile pidin kohe olukorra lahendama. Peatad trammi, kutsud abi. Liiklus ei taastu, kuni kannatanud abi ei saa,“ meenutab Jaroslav raskeid kogemusi.
Kommentaarid (0)