Lutsu huumoripreemia laureaat Kait Kall: mulle pole mitte midagi kergelt tulnud, olen pidanud magama ka keldris koos rottidega (4)
„Ükskord hõikasid mulle Grossi poe juures istunud pompsid: „Kait, ära auto uksi lukku pane, me valvame!“ Olen neile nagu oma jope,“ räägib selle aasta Oskar Lutsu huumoripreemia laureaat Kait Kall (36), kuidas teda siiani teatakse suuresti Tolana, keda ta kehastas telesarjas „Naabriplika“. Tänu tuntusele on ta enda sõnul pääsenud võõrastes seltskondades nii mõnestki keretäiest. Tuntus aga pole tema ellu libedalt tulnud – praegu tööpakkumistes supleval näitlejal ja stsenaristil on tulnud kehvematel aegadel magada keldris koos rottidega.
Tänavuse Oskar Lutsu huumoripreemia laureaat Kait Kall tunnistab avameelses intervjuus, et talle pole elus mitte midagi kergelt tulnud. Pärast teatrikooli lõpetamist ei saanud ta teatrisse ametissegi, tal polnud vahepeal kuskil eladagi ja nii tuli kodutu kombel isegi keldris ööbida. Kall kirjeldab stand upilikus stiilis, et tuntuse saavutamine pole sugugi lihtne. „Kui teeme Piusiga etendust, siis kuna mina olen esimene, ütlen alguses publikule, et mina olen soojendaja, ja see, kes meelelahutuses esimesena tuleb, pole ju kunagi hea. Bon Jovi ju ka ei esinenud laululaval enne Terminaatorit. Mina olen eelroog, teen Piusile eelmängu. Teatris võin teha eelmängu, aga kodus ei taha, et teen eelmängu ära ja siis tuleb Pius peale."
Kall ei salga, et on võidelnud pikalt läbipõlemisega, et ei ole olnud hea isa ja räägib otsekoheselt, miks nali on väga halastamatu vorm.
Kommentaarid