ARVUSTUS | Ajavõtja ja sõnaseadja. Portreefilm „Vetelkõndija“ on ravi unetuse ja halli Eesti vastu (1)

Tunnistan ausalt, et pole kunagi ühtegi Kristiina Ehini luuletust lugenud, kuid olen neist kuulnud. Enne „Vetelkõndija“ esilinastust ei teadnud meie luulenäitsiku vanust ega tema suhte staatust. Sain teada, et ta on abielus ning tal on lapsed. Sain teada, et ta räägib monotoonsel rahustaval viisil, mis vägisi unne suigutab. Tema perekond magab tõenäoliselt fenomenaalselt head und. Lavastaja Anu Aun selgelt austab Ehinit, et maalib temast sellist haldjalikku kuvandit, kuid raske oli kogu selle hõljumise juures vältida võrdlust tavalise hipiga, kes lihtsalt hommikust õhtuni on pilves.